katust. ma kõndisin Sinu kõrval, Me surnutest raakisime liig tulvil, et tänada. ja imest veel sündimatust. Su silmad, nad olid ligi, nad hingasid minu sees, nad hiilgasid hingepõhja ja põlatu ülenes. "Vari ja viiv" (1986) Kui kõnelda üksainus kord, on vastutus nii suur, et ükski sõna ei näi väärt, et öelda. Kui elada üksainus kord, on võimalus nii suur, et tardud ning ta tummalt lased mööda. Valguse teema PIMESI, PIMESI pomisen nimesid valgus, oh Valgus, sa elav ja vägev ürgsügav voog, tõuse sisimast, pühi mu tänapäev tühi! Luuletuste iseloomustus · Kareva luule on erakordselt habras ja tundlik, seda iseloomustavad hingepuhtus, kaastunne ja ilu. Ta alustas tütarlapse tunnetuslike otsingutega, vaimselt nüristavate elu- ja koolikeskkonnale vastandas ta igatsusliku armastuse. · Varane luule oli sotsiaalsetes hoiakutes kriitiline ja pilklik, hiljem on ta liikunud
midagi targemat pähe. Varahommikul äratas punapea(sõbra armuke) Tomi üles ja ütles, et ta peab ära minema. Tom lahkus kiiresti. Tema auto rattad olid ära varastatud. Ta istus väga kaua autos, ei teadnud kuhu minna ja kellele helistada. Tom ei tahtnud koju minna. See stseen tõestab, kui üksik peategelane on. Lk 91 katkend romaanist ,,Tom, ütle, kas sa oled õnnelik?" ,,Ma ei tea, päevi on igasuguseid, hetki on igasuguseid," pomisen ma. ,,Ei Tom, sa oled õnnelik!" teatab ta, hääl paatosest värisemas. ,,Jah?" ,,Jah, oled. Sa oled nii noorelt kõik saavutanud!" Mida ma saavutanud olen? Seda, et ma ei ole enam mina? Seda, et ma olen minu raha? Seda, et need inimesed, keda ma kunagi lähedasteks pidasin, loevad minust ajalehest ja usuvad, et see olengi mina? Vassin ja valetan endale. Need inimesed saavad tegelikult nüüd lõpuks aru, et nad ei ole mind kunagi tundnud, et nad pole
annaabi.ee 
