tundlatega rohekad või sinakad putukad. Isased on tiivulised, emased sageli tiivutud. Tagakeha kuuendal lülil on paljudel liikidel eritustorukesed. Lehetäid on ovipaarid, ovovivipaarid või vivipaarid. Sageli toimub areng partenogeneesi teel või toimub komplitseeritud põlvkondade vaheldus. Osa lehetäidest tekitavad pahkasid. Nad on suure majandusliku tähtsusega taimekahjurid. Eritavad magusaid nõresid. Eestis on tavalisemad sinakas oatäi Aphis fabae ja õunapuu-lehetäi A. pomi. Jalaka lehtedel elavate jalaka- kublatäide elutegevuse tulemusena moonduvad jalaka lehed. Pahktäid tekitavad kuuskedel nn ,,ebakäbisid" rikkudes ära okka normaalse kasvu. Eestis 250 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Tarmo Tiido 2001. "Lehetäid (Aphidodea) ja nende toidutaimed Eestis". Magistritöö. Tartu Ülikool V Rühm: Kilptäilised Coccoidea Liikide määramine toimub täiskasvanud emaste järgi. Väga omapärase välimusega putukad
raga koputada. Mõnel juhul aitab mutri soojendamine selle pinda. Teise käe sõrmedega libistatakse mööda detaili hõõgumiseni kuumutatud metallitükiga. Roostetanud pol- välimisi ja sisemisi servi, nii et piirjooned jääksid pabe- tide keere tuleb enne puhastada terasharjaga ja seejärel rile. Kergelt õline pind jätab selgemad piirjooned. PoMI- õlitada. Ümardunud mutreid saab lahti keerata käsikruus- augud lüüakse tihendisse august veidi suurema kuuliga. 186 Kõik lahtivõetud detailid pestakse enne kontrollimist pintsliga petrooleumis. Mehhanismid ja seadmed koostatakse lahtivõtmisele vas-
annaabi.ee 
