2) Etruski kuningate aeg. Rooma sai tõeliseks linnaks tänu etruski urbaanse kultuuri mõjule. Etruskide algne eesmärk oli rikka Campania vallutamine. Latium oli üks lõunapoole liikumise vaheetappe.Roomlased käsitlevad etruski kuningate aega eelarvamusega. Rooma asutamise legendist paistavad läbi etruski linna asutamise kombed: auspiitsid: lindude vaatlemine ennustamiseks. Ilmakaarte kindlaks tegemine. Pomeerium-uue linna kaitse, linnapiir, mida tõmbas maale asutaja. Alates 390 eKr keltide rünnakud ja tulekahi hävitas linna, kuid Roomat ikka ei ehitatud üles korrapäraselt. Etruski kuningate võim oli tüüpiliselt absolutistlik, oli nii ilmalik, militaarne, religioosne kui juriidiline. Etruskide ajal hakkasid välja joonistuma tüüpilised rooma institutsioonid. Civitas’e (kodanikkond) aluseks oli gentes, kuhu kuuluvad
1)Vaadeldi juhuslikke linde, lennusuunda, missugused nad olid. Hiljem olid roomas pühad kanad, jälgiti nende söömist. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati seda vaatlemist umbusaldama. 2) linna telgede määramine. Põhja-lõuna ja ida-lääne suunaline. Põhjasuund oli tähtsam. Põhi cardo. Roomas hästi ei õnnestunud reljeefi pärast. Keldid põletasid linna maha 390 ekr. Kui oli võimalus, siis jälgiti telgede määramist. Müütiline linnapiir- pomoerium= pomeerium. Ei tohtinud läbi viia matmisi linna sees. Etruski kuningate võim oli absolutistlik. Kunigale kuulus tsiviil ehk ilmalik võim, militaarne võim, juriidiline võim, religioosne võim. Kuniga amet ei olnud päritav, määras senat või rahvakoosolek- sõjaväelise ühiskonna ilming. Hakkasid kujunema rooma institutsioonid, ka perekonna ja ühiskonna struktuur. Civitas´e moodustab gents´e- suured perekonnad, hõimud. gentsidesse kuuluvad ühise esivanemaga hõimud
annaabi.ee 
