Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. · Fruktoos e. Puuviljasuhkur. Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Energiallikas. OLIGOSAHHARIIDID on sysivesikud, milles 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud. · Sahharoos- k6ige tavalisem suhkur, mis on suhkruroos ja suhkrupeedis · Maltoos e. Linnasesuhkur, koosneb kahest glykoosij22gist. · Laktoos e. Piimasuhkur, moodustub peamiselt piiman22rmetes. L6hustamiseks vajalik ensyym(laktaas), mis paljudel puudub. POLYSAHHARIIDID on polymeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide j22gid. · T2rklis- energia varuaine taimedel · Tselluloos- koosneb samuti glykoosi molekulidest(j22kidest), k6ikide taimeraku kestade peamine koostisosa. · Kitiin- lylijalgsete v2lisskeletis, seente rakukestas(koosneb glykoosij22kidest) · Glykogeen- talletatakse maksas ja lihastes(koosneb glykoosij22kidest). Insuliin muudab liigse glykoosi veres glykogeeniks. SYSIVESIKUTE YLESANDED
differentseerumist, et toota populatsiooni, milles on antikehi sekreteerivad plasma rakud ja mälu B-rakud. Naive- B rakk aktivatsiooniks on kaks teed, t-rakkust sõltuv ja mittseõltub tee, TD- -rakkude aktivatsiooniks vaja: 1) AG; 2) kontakt T-rakuga; 3) tsütokiinid (IL-4). ja TI- võivad B-rakke aktiveerida ja AK-de sekretsiooni indutseerida ka ilma T-rakkudeta (tüümus- sõltumatud AG-id e. TI). TI type-1 siia LPS-id; TI type-2 on polysahhariidid korduva polüsahhariidi unit'iga või polümeerse valguga. Samtui on vaja B raku aktivatsiooniks kahte signaali. TI annab antigeeni seondumine mõlemad signaalid, TD annab antigeeniga seondumine ainult 1 signaali ja teise signaali jaoks on vaja t-rakku. Esimeseks signaaliks on seondumine B raku retseptoriga BCRga. Antigeen seondub IgM ja IgD pinnaretseptoritega b raku pinnal. B raku retseptor saadab signaali rakku edasi, kui kaks või enam molekuli on kõrvuti toodud, ehk siis cross-linked
annaabi.ee 
