Esimeseks koodoniks mRNA molekulis on alati initsiaatorkoo don A-U-G (meteoniin). Viimaseks koodoniks on stopp- ehk nonsenskoodon (3 varianti), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Translatsiooni terminatsioon Translatsiooni terminatsioon on protsess, mille kaigus lopuni sunteesitud polupeptiid ribosoomist vabaneb ning 70S ribosoom laguneb subühikuteks. Ka terminatsioonil osalevad valgulised faktorid, mis stimuleerivad polupeptiidi ulekannet tRNA-lt veele ja subuhikute dissotsiatsiooni. Polupeptiidahela elongatsioon termineerub, kui ribosoomi A-saiti satub uks kolmest terminatsioonikoodonist, UAA, UAG voi UGA. Stop-koodoneid tunnevad ara terminatsioonifaktorid RF-1 ja RF-2. RF-1 tunneb ara UAA ja UAG terminatsioonikoodoneid ning RF-2 UAA ja UGA terminatsioonikoodoneid. RF3 kompleksis GDPga kataluusib RF-1 ja RF-2 vabanemist ribosoomilt. Eukaruootides on ainult uks RF (eRF), mis tunneb ara koiki kolme terminatsioonikoodonit
Molekuli moodustab 20C ahela. Ühed organismi regulatoorsetest molekulidest. Silelihased, vererõhk, lipiidide ainevahetus, palaviku mehhanism. 4. Valkudestruktuuritasemed, konfiguratsioon ja konformatsioonimõjud Primaarstruktuur: Primaarstruktuuri määrab amiinohappejääkide järjestus polüpeptiidahelas. Rida algab vaba aminorühma sisaldava aminohappejäägiga ja lõpeb vaba karboksüülrühma isaldava aminohappejäägiga. Ala-Glu-Ser- Lys-Cys. Sekndaarstruktuur: Ruumalaline struktuur. Polupeptiidahela, kurrutusviis. Peptiidiahelad on ühendatud vesiniksidemetega(DNA) Tertsiaalstruktuur: Ristsidemed ahelas. Kvaternaarstruktuur: 5.Optiline aktiivsus, kiraalsus, ratseemiline segu: Ratseemiline segu- lahus, segu, mis ei pööra valguse tasapinda, kuna sisaldab kõike võimalike kristallseid vorme. Kiraalsus. Kiraalsus on parema ja vasaku poole erinevus, ehk molekuli peegelpilt ei ole täpselt sama.
Kattumatusest tuleneb asjaolu, et aminohapete jarjestus polupeptiidahelas on uksteisest soltumatu. 4. Kolineaarsus. Koodonite jarjestus mRNA-s ja aminohappejaakide jarjestus polupeptiidahelas on lineaarselt korvutatavad. Naiteks mRNA-s on nukleotiidide jarjestus jargmine: CUCUUUAUG siis polupeptiidahelas on aminohapped jarjestatud vastavalt leutsiin (CUC)fenuulalaniin (UUU)-metioniin (AUG) jne. 5. Terminaatorkoodonid. Nende koodonite funktsiooniks on polupeptiidahela sunteesi lopetamine ja ahela vabastamine ribosoomilt. Need koodonid ei maara uhegi aminohappe kohta polupeptiidahelas (nonsenss-koodonid). Neid on kolm ja nad on nimetatud jargmiselt: UAG -merevaik, UAA -ooker ja UGA -opaal. 6. Uhetahenduslikkus. Koodonid maaravad alati uhtede ja samade aminohapete koha polupeptiidahelas, seda koigis olukordades (nt UUU maarab alati fenuulalaniini asukoha polupeptiidahelas). 7. Sunonuumsus. Uht ja sama aminohapet voib kodeerida mitu tripletti (2...6). Ainult
a) röntgenkristallograafia Ruumilist struktuuri saab leida röntgenkristallograafia abil. Primaarstruktuuri aga sekveneerimisega. 54.Millised aminohapped paiknevad eelistatult valgumolekuli pinnal ja millised sisemuses(erin. aminohapped) arginiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, asparagiin, valiin Pinnal: arginiin, aspargiinhape (hüdrofiilsed) Sisemuses: isoleutsiin, fenüülalaniin, valiin (hüdrofoobsed) 55. Mis on domeen? a) iseseisvalt kokkupakkuv polupeptiidahela osa 56.Millises valgu struktuuri tasandis leidub vajalik informatsioon valgu kokkupakkimiseks. a) primaar 57. Denatureerunud valk ei ole funktsionaalne, sest on kaotanud oma natiivse ruumilise struktuuri ja koos sellega ka oma spetsiifilised omadused. 58. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vahelise vesiniksideme moodustumine 60. Struktuuritu ling on struktuuritu ling on kindla struktuurita polüpeptiidahela osa. 61
Ruumilist struktuuri saab leida röntgenkristallograafia abil. Primaarstruktuuri aga sekveneerimisega. 54.Millised aminohapped paiknevad eelistatult valgumolekuli pinnal ja millised sisemuses(erin. aminohapped) arginiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, asparagiin, valiin Pinnal: arginiin, aspargiinhape (hüdrofiilsed) Sisemuses: isoleutsiin, fenüülalaniin, valiin (hüdrofoobsed) 55. Mis on domeen? a) iseseisvalt kokkupakkuv polupeptiidahela osa b) sarnaste diheraalsete nurkadega polüpeptiidahela osa c) teise polüpeptiidahelaga interakteeruv osa NB!NB!NB!NB!>>>>> kuna Väljamäe ei osanud faili korrigeerida, siis ei saanud kopida ja kuna ma olen laisk, siis palun, kirjutage ise õige nr juurde nii küsimus kui ka siis vastus:) 56.Millises valgu struktuuri tasandis leidub vajalik informatsioon valgu kokkupakkimiseks. a) primaar b) sekundaarc)tertsiaar d)kvarternaarstruktuuris 57.
annaabi.ee 
