Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne"
), pommer ( oboe eelk.) dulcion (fagoti eelk.), krumbhorn (kõversarv), trompet. Ilmalik muusika olil mõeldud seltskondlikuks koosmusitseetimiseks seda esitasid õukonna kappellid ja õukonna kutselised lauljad hakkas levima mitmehäälne laulu kultuur tänu nooditrükki tehnika leiutamisele 15. ja 16. saj vahetusel. Avati muusikakoole väljaspool kirikut esimene konservatoorium 1537 aastal Naapolises. Muusikat tellisid ja rahastasid rikkad linnakodanikud ning kaupmehed. Renessanss on polufoonilise muusika ajastu. Uued muusika sanrid 1. Missa hakkati komposeerima missa ordinaariumiga 2. Reekriem leinamissa, katoliikiku kiriku jumalateenistusele 3. Protestantlik koraal 4. Motett vaimulik kui ilmalik sama häälega ja sama tekst ja ühes keeles 5. Madrigal ilmalik polufooniline laul 6. Sansoon prantsuse ilmalik laul Protestantlik koraal 28.02.07
annaabi.ee 
