Väike killuke jalast oli erutavam, kui alasti keha alasti keha sain kunagi tulevikus olema. Kasvas mure tervise ja hea enesetunde üle, kuna moodi tulid uued korsetid, mis olid väiksemad ja eest sirged, mis olid endiselt ehistavad ja lämmatavad. Puusakumerusest peeti olulisemaks rinnakumerust. Uus korsett surus rinna madamalale, sest altpoolt polnud seda enam võimalik kergitada. Sel ajastul peeti oluliseks, et rind oleks suur. Selleks võeti kasutusele polsterdused, korseti sisse topitud vormiandjad ning tärgeldatud rüüsid. Usuti, et lastele on kasulik, kui nad korsette kandma panna. Just sellised tervise korsetid olid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastepesu ese ning millele järgnes tajepihik. Aluspüksid kujutasid endast vaid kahte eraldi säärejupp. Sääred olid väga laiad. Neid hoidis koos värvel vöökohal, kaunistusteks oli palju pitse ja paelu.
Ta hoiab kingaosi koos ning asub sise ja välistalla vahel. ·Vooder: selle all mõeldakse jalatsi sisepoole töötlemisel kasutatud materjale nagu nt nahk , tekstiil, sünteetiline materjal, vill või lambanahk. ·Pealsed: on strukturaalelemendi välimine osa, mis on kinnitatud välistalla külge. ·Sisetald: on otseses kontaktis jalaga. Sisetald võib olla valmistatud kas nahast või sünteetilisest materjalist. Mugavust lisavad polsterdused kanna ja pöia all. Sisetald peaks samuti imema sisse niiskust ja hoolitsema kingades mugava mikrokliima eest. Tihtipeale on just sisetallale trükitud, vermitud või tikitud kas jalanõu suurusnumber, firmamärk või muu info. JALANÕUDE VALIMINE, MÕÕTMINE ·Asuge oma kingasuurust mõõtma, kui olete veidi käinud ·Astuge sokkide või sukkadega paberilehele ja joonistage sinna oma jalgade kontuurid
Mood järgis barokiajastu arhidektuurile ja skulptuurile omast suunda. Riiestuste lõiked olid liikuvamad ja voolavamad, mõlema soo rõivastus muutus endisest elegantsemaks ja loomulikumaks. Kadusid renessansiaegsed ornamendid ning asemel tulid lopsakad seelikud ning naised ehtisid ennast lihtsate ehetega. Senisest enam hinnati rõivaste mugavust. Jäigad kroogitud kraed asendusid pehmete pitskaelustega ning pikapeale kadusid meeste pükstemoest polsterdused. 17. sajandi mood hakkas väljendama kandja isiksust ning rätsepad arvestasid oma töös kandja soove. Louis XIV õukonda tungis barokkstiil. Uue stiili nimeks sai suite. Vastupidiselt 16. sajandi kombele rõivatükke omavahel juhuslikult kokku panna, valmistati kaks või enam esemeid samast kangast ja kanti komplektina. 17.sajandi lõpp tõi kaasa meeste ja naiste rõivastiilide lahknemise. Keskis esile ka erinev mood suvel ja talvel
annaabi.ee 
