probleeme, rohkem kui enne petseneegid. Rändrahvad st polovetsid käisid Lõuna- Venemaal rööövimas, võtsid vange ja müüsid Krimmis orjadeks. Bütsantsi allikates, et umbes 12 000 orja aastas. Osaliselt polovetside tõttu otseside Bütsantsiga katkeb. Izjaslav ja Svjatoslav ja Vsevolod panevad oma väed kokku aga saavad 1068 Alta jõel toimunud lahingus lüüa. Kui vürstid Kiievisse naasevad ja rahvas kuuleb lüüasaamisest, puhkevad rahutused. Väidetavalt rahvas nõudis relvi, et ise polovetsidele koht kätte näidata. Mässu käigus vabastati vangid sh vürstide üks noorem vend Seslav, kes Polotsovis valitses. Izjaslav põgenes Poola kui kuulis, et Seslav ka vabanes. Rahvas pani Seslavi uueks vürstiks aga Izjaslav sai Poola kuningalt abivägesid ja nüüd oli Seslav sunnitud põgenema. Izjaslav lasi hukata Seslavi vabastajad. Novgorodi piiskop taketakse orjade (holoppide) poolt Kiievis. Volhv (isik, kes on muinasusu preester/nõid). Ka tsuudi volhove nimetatakse kroonikais
Teine retk kandis ristisõja iseloomu kust ei puudunud usklikud jne, toimus see 1111 aastal ja ta jõudis välja polovetside alade südamesse. Peale seda jätsid polovetsid venemaa piirid rahule kuid riigis halvenes majanduslik olukord mis tekitas sisepingeid mis kulmineerusid suure mässuga peale Kiievi suurvürst Svjatopolki surma 1113. Paanikas ülikud kes parajasti valisid uut suurvüsti kutsusid Kiievisse suurst hirmust Monomahhi kes oli teada rahu eest eesseisja ja polovetsidele peksa andja, Monomahhist saigi Kiievi suurvürst. Valitses karmikäeliselt 12 aastat ja peatas ajutiselt venemaa lagunemise. Surus maha kõik vürstide mässukatsed jne. Oli sügavalt haritud inimene. Suri 1125 ja valitsema asus tema poeg Mstislav peale keda algas venemaa ajaloos (1132) lõputute vastuolude ja sõdade periood. 17. Vana-Vene ühiskond (Sergejev, Vseviov 2002, 143173). Kiievi-Vene võimupüramiidi tipus oli vürst kelle võimupiirid aastatega suurenesid.