varitsevatele leedukatele ja sakslased löödi puruks. 1237. aastal ühines Mõõgavendade ordu Saksa orduga ning muutus viimase Liivimaa haruks (Liivi ordu). 6. Liivlaste muistne vabadusvõitlus sakslaste vastu. Juhid Ako ja Dabrel. Mõõgavendade Orduga oli loodud tugev kesksele juhtimisele allutatud sõjajõud, mis võimaldas asuda liivlaste ja nende naabrite alade vallutamisele. Liivlased kaitsesid südilt oma vabadust, abi saadi mitmel korral Polotskist. Tuntuim liivlaste juht oli Ako, kes 1206. a. langes lahingus Holmi linnuse all. Järk-järgult õnnestus sakslastel alistada nii Väina kui Koiva liivlased, samuti ka latkalid. Vallutajate saagiks langes ka 2 Väina- äärset Polotskist sõltuvat vürstkonda : Koknese ja Jersika. Ako oli Holmi liivlaste vanem Väinal, kes oli õhutanud Polotski vürsti sõdima riialaste vastu. Kogunud leedulasi, toreidalasi ja kogu Liivimaad võitlema kristlaste nime vastu
autori kodunt neljaks aastaks eemale. Ta kohtus neiu Valentinaga ja 1918 aastal sai ta poja Georgi isaks. Kroonilise keskkõrvapõletiku tõttu sõjaväeteenistusest vabastatud kirjanik võttis oma pere ja suundus Valgevenemaalt kodulinna Tartu poole 1918. aasta hilissuvel. Teekond kujunes arvatust hoopis raskemaks. Esialgu sõideti umbes 60 kilomeetrit laevaga, siis umbes 70 kilomeetrit hobusega maakonnalinna Polotskisse, kus tuli veel läbi teha 2-nädalane karantiin. Polotskist Tartusse sõideti juba rongiga. Perekond jõudis Tartusse paar kuud enne Vabadussõja algust. Ajajärk oli pöördeline. Jutustusest: ,,Inderlin" on lüüriline reisijutustust oma pere keerulisest teekonnast läbi sõjaaegse Venemaa Eestisse. Inderlin oli ta poja üks hellitusnimedest, mille inspireeris poisi emapoolse vanaema hüpituslaul "Inder-linder-linder-lin". See on raamat nii täiskasvanuile kui lastele. Ühelt poolt on see jutustus lapsest, kelle elu