Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Õpetaja: J.Klausen 2012.a. Liivimaa ristisõda.1198-1290 11.-13- sajand ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, et lõpetada nende rüüsteretke oma aladel. Rooma paavst tahtis pöörata siinsed paganad ristiusku ja niimoodi
1262 Aleksander taas Kuldhordi, veedab seal terve talve. Arvatakse, et püüdis khaani veenda, et maksude kogumine anda vürstide endi kätte. Sest Baskakid on lühikest (1252-1262 allikates mainitud) aega. 14. novembril 1263 sureb Aleksander (1220 sündinud). 12. sajandi Kiievi Vene riigi katse Eestis oma võimu katsetada. Novgorodimaa ja Eesti suhted. Polotskiga on teatud suhted ja sidemed, mille Daugava õe ääres elavad latgalid ja liivlased Polotskile huvipakkuvamad. 12. sajandi sündmused seotud esmajoones Novgorodiga. Nagu 11. sajandil 1030ä1061, võib 12. sajandi sündmused jagada nelja perioodi. 1111-1116 on kolm sündmust. 1111 Novgorodi vürst sõjakäiku Otselasse, seda on märgitud kahel sõjakäigul, teisel mainimsel nagu asuks mere juures. See meri tundub kahtlane, võib arvata, et tähendas KirdeLÄti ala Adzelat, isegi 20. saj elanud seal läänemere rahvast. 1113 on teade