Kindralitest jõudis pärast Vabadussõda Eestisse vaid kaks (kindralleitnant Heinrich Rautsmann ja kindralmajor Aleksander Silberg). Kõrgema sõjalise haridusega ehk Kindralstaabi Akadeemia lõpetanuid oli 1314 meest. Eesti Esimeses maailmasõjas Eestist (Eestimaalt ja Liivimaa kubermangu Eesti osast) mobiliseeriti Vene armeesse ligi 100 000 meest, kellest langes umbes 10 000. Ehkki enne sõda teenisid Eestist pärit mehed kas Eesti-, Liivi- ja Kuramaa või Loode-Venemaa polkudes, võitles Eesti mehi kõigil rinnetel. Esimeses maailmasõjas oli Eesti rinde lähitagalas. 1917. aastal oli siin koos sõjalaevade ja eesti rahvusväeosadega umbes 200 000 sõjaväelast. Suurem osa neist teenis Peeter Suure merekindluse väeosades. Lisaks oli Tallinnas mitu tehast, mis tootsid sõjavarustust ja tehnikat alates padrunitest ja lõpetades sõjalaevadega. I maailmasõda muutis suurel määral Eesti siseelu ja pingestas majanduslikku olukorda.
Narvale.See toimus eesti poole kindlustatud kaitseliini vastu.See rünnak tõrjuti saksa ja eesti üksuste poolt edukalt tagasi, kuid enamlased ei leppinud veel kaotusega. Eesti Vabadussõda oli alanud meile edutult. Narvast väljas aga ilmnes kurb tõde enamus polgus olnud sõdureid oli laiali jooksnud. Järele oli jäänud vaid umbes 350 meest,neist pooled olid ohvitserid. Kuid ka punaste edasitung takerdus. Punaüksuste moraal polnud kuigi hea ja seda eriti vene polkudes. Eesti kommunistlikud polgud oleksid tahtnud küll heameelega edasi liikuda, kuid kaotusrohked lahingud pidurdasid ka neid. 29. novembril 1918 kuulutati Narvas "Eesti Töökommuuni" nime all välja Eesti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik. Sellega taheti välismaailmale näidata punaste vallutussõda kodusõjana.1.detsembril alustasid punaüksused edasitungi. Eesti polgud taandusid järjest ja 24.detsembril vallutati vaenlaste poolt juba Tapa. Lahingud Pihkva rindel
annaabi.ee 
