sotsiaalkonstruktsionism (Wallerstein, Foucault, Habermas) n Matematiseeritud mudelid, mõistusliku valiku ja mänguteooria (Downs, Olson, Niskanen) n Poliitikafilosoofia uus tõus (Skinner, Rawls) n Valitsemise uuringud (Dye, Offe, Sorensen) n Uus süsteemiteooria (Luhmann, Jessop) Halduse teaduspõlvkonnad n Eelpõlvkond antiik/keskaeg valitsemiskunst, vürstipeeglid; 16.-19. saj sõjandus, Polizeiwissenschaft, Kameralism: Justi n Esimene põlvkond 1850-1920 moodne valitsemine eraldi poliitikategemisest: Lorenz von Stein Saksamaal, Woodrow Wilson USAs. Juhtimine: Fayol, Taylor, Mooney, Urwick n Teine põlvkond 1920-45 teadusala kujunemine, struktuursed haldusmudelid (POSDCORB): Gulick, Urwick n Kolmas põlvkond 1945-75 neutraalne bürokraatia ja konsultatsioonid: Brownlow n Neljas põlvkond 1975-1995 uus avalik haldus, tõhusus, erasektori matkimine: Osborne, Gaebler
koolerapandeemia. M. Foucault peab just koolerapuhanguid, mis Euroopat alates 19. sajandi esimesest poolest ründama hakkasid, selleks fenomeniks, mille vastu võideldi nn ,,sotsiaalse meditsiini" abil. Viimane keskendus värskele õhule, valgusele, kalmistute heakorrale jne. Lähtudes veel miasmide teooriast, korraldati linnakeskkonna tervishoidlikku toimimist. (Foucault ilmselt lihtsustab ka siinkohal veidi olukorda ning vaatab kõrvale saksapärastest arengutest. Saksa kultuuriruumis oli nn Polizeiwissenschaft ning selle peamine teoreetik Johann Peter Frank (1745-1821) tegevad juba enne esimest koolerapuhangut.) On ka konkreetsemaid, oludest lähtuvaid põhjuseid riigi sekkumiseks nt Prantsuse revolutsiooni käigus natsionaliseeriti kiriku varad, sh ka kloostritele jm heategevusorganisatsioonidele kuulunud haiglad, mida tuli elanikkonna huvides siiski edasi käigus hoida. Omaette keskkond, kus riigi poolt algatatud tervishoidlikud arengud aset leidsid, oli sõjavägi ja laevastik
annaabi.ee 
