Eestlaste õnneks suudeti aega võita, öeldes, et linnas valmistatakse ette majutuskohti keiserlikele vägedele. 24. veebruaril, vaid üks päev enne sakslaste saabumist, kuulutati Tallinnas välja iseseisev Eesti Vabariik. 1918. Aastal sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Keskriigid(Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi) Bresti rahu, mille alusel kaotas Nõukogude Venemaa oma võimu Eesti aladel. 1918. aastal jõustus Eesti alal sõjaväeline politseireziim, tänu millele hakati rangelt kontrollima kirjavahetust. Lisaks sellele alandati toitainete kättesaadavusmahtu. Ranged keelud pandi peale toitainete sisseveole, see tähendab, et ei tohtinud maalt linna toitaineid vedada. 1918. aasta lõpul algavad ülestõusud Saksa okupatsiooni vastu, hoogu annab juurde veel see, et tulevad uudised läänest. Berliinis on alanud revolutsioon ning see sisendab sakslastes soovi koju naaseda. 11
jne Antidemokraatlike poliitiliste reziimide iseloomulikke tunnuseid: 1) autoritaarne poliitiline re?iim > võimu ülimuslikkus on koondunud: a) kollegiaalse täidesaatva riigivõimuorgani kätte b) b) või ainuisikulise riigipea kätte; 2) millistele täidesaatva riigivõimu organitele (või struktuuridele) on antud laialdased erivolitused: a) sisekaitsejõud (politsei, > siis on nn politseireziim sandarmeeria) b) armee ehk sõjavägi > siis on nn sõjaväereziim (sõjaväeline diktatuur) c) riigi ametnikkond ehk büro- > siis on nn bürokraatlik reziim kraatia (riigiteenistujate korpus) NB! Kõik 3 põhilist reziimi liiki võivad esineda kas üksikult või mistahes kombinatsioonis, kusjuures
annaabi.ee 
