MIs on asjatundjate hinnangul politseiameti K-komando? Postimehe andmetel kuuluvad eriüksused või -grupid ka vanglate ameti, kaitsepolitsei ja kaitsejõudude peastaabi koosseisu. Väikesearvulised nn kiirreageerimisgrupid on näiteks Tallinna ja Tartu politseiprefektuurides. Politseiametil K-komando Politsei eriüksus loodi 1991. aastal politseireservi nime all. 1992. aastal muudeti see K-komandoks, mille juhiks tõusis Lembit Kolk, kes on sellel ametikohal tänaseni. Ohtlike kurjategijate kinnivõtmiseks ja pantvangide vabastamiseks loodud K- komando kuulub igapäevaselt keskkriminaalpolitsei koosseisu, erandolukordades allub aga politsei peadirektori asetäitjale Jüri Kasesalule. Postimehe andmetel kuulub K-komandosse 20 ja 30 mehe vahel, täpset arvu politsei ei avalikusta. Üksuse tuumik tegutseb koos seitse aastat.
Antud saared oli NSV Liit okupeerinud pärast Jaapani alistumist Teises maailmasõjas. Kuigi 1956 lõpetati sõjaseisukord NSV Liiduga ning sõlmiti diplomaatilised suhted, on rahuleping Venemaaga (NSV Liidu õigusjärglane) siiani sõlmimata. 1951 sõlmis Jaapan USA-ga ka julgeolekulepingu, mille kohaselt jäid Jaapanisse ka edaspidiseks USA sõjaväebaasid ja relvajõud, et kindlustada Kaug-Idas rahu ning kindlustada Jaapani julgeolekut. 1954 loodi politseireservi baasil Omakaitsejõud. Jaapani relvajõud koosnevad maa- ja mereväest ning õhujõududest. Vabatahtlikest moodustatud omakaitsejõudude koosseisu kuulub u 250 tuhat meest. Kui esialgu kulutati relvajõudude ülalpidamiseks u 1% SKP-st, siis aegamööda on see kasvanud 6% SKP-st (2010). Jaapan väljus sõja järel järk-järgult välispoliitilisest isolatsioonist. 1956 võeti Jaapan vastu
annaabi.ee 
