Partei. 1975.a. loodi 42- liikmeline esinduskogu, mis sai 1979. aastal enamuse ja koostas esinduskogus tulevase riigi põhiseaduse, mille 12. artikkel ütles, et kogu maa ja maapõu kuuluvad vaid põliselanikest rahvale. Mulattide ja valgete õiguste eest võitlemiseks alustas Jimmy Stevens Uus-Hebriidide iseseisvumise päeva (30. juulil 1980) teatavaks tegemisel mässu. Mais vallutasid Stevensi tuhatkond vibude ja nooltega relvastatud melaneeslast politseipostid ja Stevens kuulutas välja Venarana vabariigi, mida toetasid nii rikkad kolonistid kui ka ameerika ärimehed. Põliselanike toetuse saavutamiseks kuulutas Stevens end hõimupealikuks ja messia prohvetiks. Stevensi Venarana vabariigile vastas Lini valitsus Santo blokaadiga. (Harewood et al, 2006) Prantsusmaa ja Inglismaa ütlesid piiratud volitusi omanud Lini abipalvetele ära, kuid peale 30. juulit pöördus ta Paapua Uus-Guinea poole, kelle saadetud 350 sõdurit mässu paari
Eesti välispolitsei kindlustas Eesti Vabariigis laitmatu avaliku korra. Selle täiustamiseks kehtestati politseivalitsuse direktori R.Veermaa 01.märtsi 1938 korraldusega linnades uus politsei välisteenistuse kord. Välisteenistuse ümberkorraldamise eesmärk oli paremini kindlustada kodanike julgeolek ning luua politseiametnikele soodsamad tingimused oma teenistuskohustuste täitmiseks. Varem olid välisteenistuses ette nähtud üksnes paigal seisvad politseipostid. Selline kord oli saadud päranduseks Vene ajast ning oli püsinud aastakümneid. ( 1: 174) Niisugune välisteenistuse korraldamine ei vastanud enam aja nõuetele, sest sel puhul ei suutnud politsei täita neid ülesandeid, mida talt nõudis ühiskondliku ja riikliku elu korraldus. Asi oli selles, et paigal seisvate postide tegevuspiirkond oli kitsas, piirdus vaid lähima ümbrusega. Teenistushuvid nõudsid, et politsei liiguks ja viibiks kõikjal. Nii
annaabi.ee 
