Politseiteenistus on töötamine politseiasutuses, Eesti Riigikaitse Akadeemias ja politseiõppeasutuses politseiametniku ametikohal. Politseiametnik on politseiteenistuses olev isik, kes on riigiametnik. Politseiametnike ametikohad jagunevad kolme põhigruppi (lähtudes ametikohal töötamiseks esitatavatest haridus- ja muudest põhinõuetest): kõrgemad -; vanem ja noorempolitseiametnikud. · Kõrgemad politseiametnikud: · Politseipeadirektor, kaitsepolitsei peadirektor; · Politseipeadirektori asetäitja, kaitsepolitsei peadirektori asetäitja; · Politseidirektor, politseiprefekt; · Politseiasedirektor, politseiaseprefekt, politseinõunik; · Ülemkomissar; · Komissar. · Vanempolitseiametnikud: · Politseijuhtivinspektor, juhtivassistent, juhtivkonstaabel; 5
1. märtsil 1991 asus senise miilitsa asemel tööle politsei. Eesti riiklik iseseisvus taastati 20. augustil 1991. Eesti taasloodud politsei jagunes vastavalt oma ülesannetele väli-, liiklus-, kriminaal- ja kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks, mida juhib Politseiamet. 1993. aastal loodi Kaitsepolitseiamet Nüüdseks on politseiprefektuure neli: Põhja, Lääne, Ida ja Lõuna. Politsei tööd juhib politseipeadirektor, kaitsepolitseid kaitsepolitsei peadirektor. Politseiharidust saab omandada Sisekaitseakadeemia Politseikolledzis. Alates 1991. aastast on teenistusülesannete täitmisel hukkunud 19 politseinikku. Tallinna Harju prefektuuri politseiorkester aastal 1928 Millised on politsei põhiväärtused? Professionaalsus teadlikkus politsei rollist ühiskonnas, pühendumine objektiivsele klienditeenindusele, mis toimub pädevalt ja kvaliteetselt vajalike
püüdmine. Selle töö juures meeldib olla abiks kodanikele ning, et töö ei ole üksluine. Eesti politseil oma vapp ja lipp. Politsei vapp Politsei lipp 3 Politseinike eraldusmärgid Politseivormiriietuse õlakul kantakse eraldusmärkidega õlakukatet. Politseiametnike eraldusmärkideks on vastavalt ametikohale õlakutel kantavad riigivapi kujutis ja/või üks või mitu suurt või väikest tärni. Politseipeadirektor Politseipeadirektori asetäitja politseiprefekt Politseidirektor politseinõunik Vanemkomissar Komissar Juhtivkonstaabel Vanemkonstaabel Politseijuhtivinspektor politseivaneminspektor Konstaabel Nooremkonstaabel Politseiinspektor politseinooreminspektor 4 Politseikadett II õppeaasta Politseikadett Ristsõna
tegevusloaga väljastatav dokument. (2) Eradetektiiv peab eradetektiiviteenuse osutades ametitunnistust kaasas kandma ja esitama selle isikule, kes seda nõuab. (3) Ametitunnistuse vormi ja selle väljaandmise korra kehtestab siseminister. § 21. Politseiameti loakogu (1) Politseiameti loakogu (edaspidi loakogu) on kollektiivne organ, kes otsustab tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise, tegevusloa pikendamise ja peatamise ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise. (2) Loakogu moodustab politseipeadirektor. (3) Loakogu põhimääruse kehtestab siseminister. § 22. Tegevusloa taotlemine (1) Tegevusloa saamiseks esitab tegevusloa taotleja loakogule kirjaliku taotluse. (2) Tegevusluba võib taotleda isik, kes: 1) on vähemalt 21aastane teovõimeline Eesti kodanik; 2) on vähemalt keskharidusega; 3) valdab eesti keelt kõnes ja kirjas. (3) Tegevusluba ei saa taotleda isik: 1) kes ei vasta eradetektiivi tegevusloa taotleja kohta seaduses kehtestatud nõuetele;
annaabi.ee 
