üks okupatsioon oli asendunud lihtsalt teisega. Sakslased hakkasid Eesti metsavendade salku laiali saatma, andes selgelt märku, et nad ei kavatse Eesti iseseisvust taastada, isegi relvastatud eestlaste salgad tundusid neile ohtlikud. Kuna Eestis tegutses endiselt palju Punaarmee diversante ning sakslastel nappis tagalavägesid, siis otsustasid nad 2. augustil eestlaste võitlusgrupid ümber formeerida politseiliste ülesannetega "Omakatiseks". Selle peaülesanneteks kujunesid vahiteenistus ning maa puhastamine punaarmeelastest ja teistest punategelastest. Pärast Eesti mandriala langemist sakslaste kätte jätkusid lahingud Eesti saartel. Sakslased vallutasid 5. oktoobriks Saaremaa ja 21. oktoobriks Hiiumaa. Järgnevalt jäi Punaarmee kätte Eesti aladest veel vaid Osmussaar, mille garnison 2. detsembril evakueeriti. 6. detsembril
Julgeolekuorganid ja okupatsiooniarmee osakonnad anti 1947. aastal uue osakonna staatuses julgeolekuministeeriumi alluvusse. Eesti NSV nagu teistegi liiduvabariikide Siseministeeriumi ülesandeks jäi seejärel valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeole eelkõige “politseiliste” funktsioonide täitmine, kuorganid ja alaliselt kohalviibivad okupat julgeolekuministeeriumi lahendada aga kõik siooniarmee üksused. Mõlemad olid Moskva riiklikku julgeolekut puudutavad küsimused, jaoks olulised informatsiooniallikad ja ühtlasi sh. kogu vas tupanuliikumisevastane võitlus.
nad ka jõudsid. Teatud põhjustel anti allkirjad palvekirjale Peterburis. 19.06 on kõik tähtsad tegelased saanud Peterhoffis keisri vastuvõtu osaliseks. Tegemist oli järjekordse suurmärgukirjaga. Korrati paljuski 1864. aasta mõtet. Mõnes mõttes oli taotlusi siiski edasi arendatud. Julgetakse lisaks majanduslikele probleemidele esitada ka rahvuslikke nõudmisi. 1) Balti erikorra aluste lammutamine. 2) Eestlaste ja sakslaste võrdne esindatus maaomavalitsustes. 3) Vene politseiliste ja kohtuasutuste toomine Balti provintsidesse. 4) Nõuti teoorjuse lõplikku kaotamist. 5) Nõuti ka talumaade müügiküsimuse ümbervaatamist. Talumaade müümist nimetati sundmüümiseks. Sooviti, et see lõppeks. 6) Maksuküsimused. Sooviti, et talu ja mõisamaa maksud oleksid proportsioonis. Sellega seoses oleks pidanud talumaadelt makstav maks vähenema. 7) Kirikuõpetajate valimised koguduste kätte, mitte ühe või kahe mõisniku patronaaz.
annaabi.ee 
