4 Teine raamat on jaotatud viieks eraldi peatükiks. Esimene peatükk räägib abieluõigusest, teine vöörmundri ametõigusest, kolmas peatükk omandiõigusest, neljas pärimisõigusest ning viies peatükk lepinguõigusest. Kolmas raamat, mis on ühtlasi ka kõige pikem seaduse osa, on Eestimaa talurahva politseiseadus. Raamat on jaotatud kolme peatükki: esimeses peatükis on sätted politseikohtu kohta, teises üleüldised sätted politsei kohta (küla viljaaitadest, vallalaekast, hoolekandmisest ja kõrtsidest) ning kolmas peatükk sisaldab sätteid karistamise kohta. Neljas ehk viimane raamat sisaldab talurahvakohtu seadusesätteid. Raamat on jaotatud kahte peatükki, millest esimene räägib kõikidest Eestimaa talurahva kohtutest ning teine kohtupidamise viisidest. Neljale raamatule järgneb kaks lisa, millest esimene räägib õpetustest nekrutiandmise kohta ning
Naasis Eestisse, 1919–24 Eesti sõjaväes kapteni auastmes. A-st 1921 teenis raudteepolitseis, läks erru, enne NLi okupatsiooni algust oli villavabriku meister. 1941. a suvel Omakaitses, hiljem teenis Tartu koonduslaagri eriosakonnas, 1941–42 poliitilise politsei Jamburgi välisosakonna ülem. 1942. a mais vabastati tervislikel põhjustel teenistusest, 1943 mobiliseeriti, kuid mõisteti SSi ja Politseikohtu poolt vangi teenistusest omavolilise lahkumise pärast. 1944. a märtsis vabastati ja saadeti reamehena 3. piirikaitserügementi. 1948 vangistati Tartus ja mõisteti 25 a-ks vangilaagrisse ja 5 a-ks asumisele, edasine saatus teadmata. 33 Välisriikide juudid Eestis Alates 1942. aasta jaanuarist oli Eestis veel vaid üksikuid juute