Tänapäeval on iga kaitseliitlase kõige esimene tegevus läbida TSOBkl(Tegevliikme Sõdurioskuste Baaskursus Kaitseliidus), mis kestab 72 tundi ja selle sisuks on: laskeasjandus, sõdurioskused, esmaabi, kaitseväe ja Kaitseliidu õpetus, pioneeri-, side-, tuuma-, bioloogilise ja keemiarelva õpe, vastase tehnika ja tegevuse õpe. Lisaks baaskursusele korraldavad malevad ka erinevaid erialakursusi nagu näiteks talvesõja-, objektikaitse-, pioneeri-, jalaväerühma taktika, politseifunktsiooni-, õhuvaatlus-, kuulipilduri-, formeerimis-, ja teisi kursuseid. Pidevalt tõhustatakse ka väljaõpet dessandiohtike alade blokeerimisel ja mobilisatsiooni korraldamise alal..(M.Jürjo 2008, 22-23) Kaitseliidu arenguteesid: ·Kaitseliit on alaline, kõrge valmisolekuga vabatahtlik sõjaliselt organiseeritud jõud kõikjal Eestis · Kaitseliidu territoriaalne ülesehitus ehk laialdane kohalolek maakondades ning valdades on väärtus, mida tuleb alal hoida ja edasi arendada.
täitsid vaeslastekohtu ülesandeid aadlike suhtes. Linnades moodustas raad oma kohtuvõimu teostamiseks alamkohtuid. Luteri usu vaimulike jaoks olid konsistoriaalkohtud- Tartu, Pärnu ja Tallinna linnakonsistooriumid. Talupoegade probleeme lahendas vallakohus ja kihelkonnakohus. 1804 Liivimaa kubermangus loodi nelja-astmeline talurahvakohtute süsteem: vallakohtud, kihelkonnakohtud, maakohtute erikoosseisud, õuekohtu erikoosseis. Politsei: Maapiirkondades täitsid politseifunktsiooni Liivimaal sillakohtunikud ja Eestimaal adrakohtunikud koos oma abidega. Pärast pärisorjuse kaotamist nende vastutusala ja võim suurenes. Politseikohtute piirkondas hõlmas 3-5 kihelkonda. Adrakohtuniku ametit tuli pidada tasuta. Liivimaal maksis riik sillakohtunikele väikest tasu. 1816/1819 seaduste kohaselt vastutas mõisnik politseilise korra eest oma mõisa piires, hiljem ainult mõisamaal. 1888. Balti kubermangude politseireformiga kaotati silla- ja adrakohtunike ametikohad
e. Ulatusliku kontrolli olemasolu on nii sisemisi kui välimisi. f. Riigivõimu vahendite kasutamine haldusaktide andmine (nt inimesele antakse mingi luba, haldussunni kohaldamine). §4. Avaliku halduse ülesanded 1. Avaliku korra ja julgeoleku tagamine neid ähvardavate ohtude eest. Mõista tuleb laialt, kõik valdkonnad, millega inimene puutub kokku ja mis teatud hetkel võib muutuda talle ohtlikuks: a. Osaliselt puudutab politseifunktsiooni (Tänavate ohutus), b. Liiklusohutus (tänavate, teedeehitus), c. Keskkonnakaitse d. Võitlus epideemiate vastu e. Tervisekaitse f. Tööohutus g. Jne. 2. Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikel normaalsete töötingimuste tagamine. Need ülesanded olenevad paljuski PS-st (nt igal-ühel on õigus riigiabile töötuse, vanaduse, toitjakaotuse jne korral (PS § 28)). See ülesanne tuleneb sotsiaalriigi kontseptsioonist
annaabi.ee 
