Esitati oma nõuded põhiseaduse nõudmiseks (laiade volitustega riigipea, isikuvalimised, 50- liikmeline Riigikogu, jne.). Kongressi otsusel esitati valitsusele märgukiri põhiseaduse ja valimisseaduse muutmisest. EVK III kongress toimus 20. märtsil 1932. aastal. Osales 219 saadikut. Otsustati, et EVK-sse võib toetajaliikmetena võtta ka neid, kes pole osalenud Vabadussõjas. Nüüd oli EVK muutunud poliitiliseks rahvaliikumiseks. Liidust astus välja J. Pitka, kes polnud rahul politiseerumisega ja toetajaliikmete lülitumisega liikumisse. EVK III kongressil korrati teravat kriitikat erakondliku killustatuse ja korruptsiooni aadressil. Uudsena rõhutati rahvusliku terviklikkuse ideed- kõik klassid ja kihid tundku end ennekõike eestlastena. Rahvuslikkus seisku kõrgemal klassihuvidest. EVK edu Vabadussõjalased korraldasid edukaid ning meeldejäävaid massiüritusi, mis tõstsid 1932. aastal Vabadussõjalaste populaarsus järsult. 1933
Vapsid 1931. a. 22 märts EVK II kongress · Liit politiseerub Nõuded PSi muutmiseks: · Laiade volitustega riigipea · Isikuvalimised · 50-liikmeline Riigikogu · Majanduskriisi likvideerimine · Kokkuhoidlikkus Vapsid 1932. a. 20 märts EVK III kongress · EVKsse võib võtta ka isikuid, kes pole osalenud Vabadussõjas. · EVK muutumine poliitiliseks rahvaliikumiseks. · EVKst astub välja J. Pitka, kes ei olnud rahul ühenduse jätkuva politiseerumisega. · Kriitika erakondade aadressil. · Rahvusterviklikkuse rõhutamine. Vapsid 1932. aastal kasvab tunduvalt vabadussõjalste populaarsus. Korraldatakse miitinguid, meeleavaldusi ja rongkäike. · 21. veebruar Pärnu · 17. juuli Tapa · 14. august Lõuna-Eesti (Valga) Esineb kokkupõrkeid sotsialistidega. 1932. a. põhiseaduseelnõu · 1929. a. esimesed eelnõud põhiseaduse muutmiseks. Valitsus ei võta neid eriti tõsiselt ja protsess hakkab venima.