ja üksiku näitleja käsitusest. Kui "Tabamata imet" kakskümmend aastat pärast tema ilmumist "Estonia" näitelaval korrati iseseisvas Eestis, kus asetseb sotsiaaldemokraat riigisepana ja seaduseandjana kodanliku ametvennaga kõrvuti ei tulnud minu draama kohta enam ainustki vaenlikku häält avalikult kuuldavale. Nüüd vaatas teda sõber ja vastane kui seda, mis ta algusest peale oli kui kunstitoodet. See kordamine sündis märtsis 1925, minu 60-aastase sünnipäeva puhul. Aeg oli politilist mõtlemist ja mõistmist kasvatanud, ta oli ka kunstilist arusaamist arendanud. Kriitikaline otsus tüki kohta kodanlikus ajakirjanduses oli erandlikult jaatav, eriti tunnustav aga konservatiivse saksa lehe oma. Ja Eesti Kirjanduse Selts, kes poja surma mõistnud, valis isa auliikmeks! Tempora mutantur, et nos mutamur in illis. E.V. See järellugu inspireeris Vildet kirjutama uut näidendit, seekord komöödiat. 1913. aastal ilmus kolmevaatuslik karakterkomöödia ,,Pisuhänd"
On vaieldav, kas Lykurgos on reaalne ajalooline isik või mütoloogiline kuju. Kummalgi juhul ei saa välistada, et osa talle omistatust võttis ilmet juba enne suuremaid vallutusi. Kuid kuna süsteem tervikuna näib lahendusena vaenulike alamate suurest hulgast tulenevale ohule, ei saanud see välja kujuneda varem kui 7. 6. sajandil. Tõenäoliselt on tegu pika aja jooksul arenenud korraldusega, mis üksikasjades muutus veel klassikaliselgi perioodil. Lykurgose korraldus hõlmas nii politilist kui ka sotsiaalset süsteemi ja kodanike kasvatust. Sparta poliitiline korraldus võttis arvatavasti ilmet suhteliselt vara. Kaks eri suguvõsadest kärit kuningat olevat Spartalasi juhtinud doorlaste sissetungist peale. Hilisemal ajal seisnes nende ülesanne peamiselt sõjaväe juhtimises ja mõnede kultustoimingute täitmises. Muus osas sõnastas Sparta poliitilise korralduse alused nn. Suur Rhetra (ütlus, seadus), mille Delphi oraakel olevat koos muude seadustega Lykurgosele teada andnud
annaabi.ee 
