rahu. Tööstusriikide koostöö rahastamisvahendi eesmärk on edendada Euroopa Liidu tihedamat koostööd tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikidega ning süvendada oma kahepoolseid suhteid, et tugevdada ELi rolli ja kohta maailmas, koondada mitmepoolseid institutsioone ning anda panuse maailma majanduse ja rahvusvahelise süsteemi tasakaalustamiseks. Tegevust korraldatakse kolme peamise kategooriana. • Avalik diplomaatia :ELi väljapaistvuse ning ELi politikast parema arusaamise edendamine. • Ettevõtlusalane koostöö : ELi ettevõtete kohaloleku tugevdamine olulistel turgudel. • Inimestevahelised kontaktid : vastastikuse mõistmise tugevdamine haridusalase koostöö ja kodanikuühiskonna dialoogi kaudu. Tööstusriikide rahastamisvahendit rakendatakse igal aastal Euroopa Komisjoni piirkondlike või riigipõhiste mitmeaastaste koostööprogrammide raames. Selleks võetakse vastu piirkondlikud või
vabadust piirava julgeolekumeetme kasutamiseks. Põhiidee: vastastikuse tunnustamise põhimõte annab ühe liikmesriigi kohtuotsusele õigusliku jõu ka väljaspool selle riigi territooriumi: - Ilma vajaduseta liikmesriikide karistusõigust ja kriminaalmenetlusõigust phtlustada; Enne euroopa vahistamismäärust: isiku teisele riigile väljaandmine eeldas seda, et tegu oli karistatav mülemas liikmesriigiss, protseduur aeganüudev ja politikast sõltuv. Kaks põhiprobleemi: millal võib vahistamismäärust kasutada ja millal selle täitmisest keelduda? Kohtu alla andmiseks antud vahistamismäärus – millises faasis seda teha? Praktikas sellega probleem: nt Julian Assange juhtum, kus vahistamismäärus anti välja enne ametliku süüdistuse esitamist, uurimise eesmärgil. Keelebarjäär – tõlgendamise küsimus, osades keeltes „süüdistuse esitamiseks“, eestis „kohtu alla andmiseks“. Hall ala, „legaalsusprintsiibi
annaabi.ee 
