Politikor, Trimoios ja Nomoi. Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt on vaielnud selle üle, mis oli "Politeia" loomise tegelik eesmärk. Kas see oli puhtalt tema ideaalriigi kujutlus või tahtis Platon läbi ideaalriigi kujutamise avaldada oma nägemuse õigluse mõistest. "Politeiale" järgnes "Politikor", kus Platon keskendub peamiselt riigimehe mõiste selgitamisele ja "Trimoios". Viimane ning õieti valmimata sellealane teos oli "Nomoi" e "Seadused", kus Platon loob pildi "teisest" riigist ja sellele vastavatest seadustest. "Teise" riigi konseptsioon on ka rohkem kompromissi otsiv tegelikkuse ja ideaali vahel. Platoni filosoofiat võib nimetada objektiivseks idealismiks. Platoni nägemuse järgi on vaim primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne
Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt on vaielnud selle üle, mis oli "Politeia" loomise tegelik eesmärk. Kas see oli puhtalt tema ideaalriigi kujutlus või tahtis Platon läbi ideaalriigi kujutamise avaldada oma nägemuse õigluse mõistest. "Politeiale" järgnes "Politikor", kus Platon keskendub peamiselt riigimehe mõiste selgitamisele ja "Trimoios". Viimane ning õieti valmimata sellealane teos oli "Nomoi" e "Seadused", kus Platon loob pildi "teisest" riigist ja sellele vastavatest seadustest. "Teise" riigi konseptsioon on ka rohkem kompromissi otsiv tegelikkuse ja ideaali vahel. Platoni filosoofiat võib nimetada objektiivseks idealismiks. Platoni nägemuse järgi on vaim primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne
annaabi.ee 
