Järgnenud sõjas Kartaagoga sai algul lüüa, kuid tungis 310 ootamatult Aafrikasse, kus laastas halastamatult Kartaago maid. 306 sõlmiti rahu, mille kohaselt Kartaago maksis kontributsiooni ja Agathokles lahkus Aafrikast. Järgnevalt tungis Agathokles Lõuna-Itaaliasse, kuid suri sõjaretke ajal. Peagi pärast Agathoklese surma lõid Sitsiilia linnad taas Sürakuusast lahku. Epeirose kuningas Pyrrhos 306 272 Valitsusaja algul konkureeris Demetrios Poliorketesega, püüdes tulutult tõusta Makedoonia troonile. 280 suundus Tarase kutsel Itaaliasse, abistama sealseid kreeklasi Rooma vastu. Saavutas kaks rasket võitu roomlaste üle (280 Heraclea ja 279 Asculumi lahingus). Roomlased sõlmisid liidu Kartaagoga ja Pyrrhos läks Sitsiilia kreeka linnade kutsel Sitsiiliasse Kartaago vastu võitlema. Tõrjus kartaagolased välja peaaegu kogu Sitsiiliast, kuid läks siis tülli sealsete kreeka linnadega, ning naases Tarase kutsel Itaaliasse
a.) koguni Makedoonia troonile (294. a.), kuid tõrjuti Lysimachose ja Epeirose kuninga Pyrrhose poolt uuesti võimult (288. a.). Suur osa Kreekast jäi siiki Demetriose võimu alla. 286. a. asus ta Väike-Aasias retkele Seleukose vastu, kuid sõjamehed jooksid viimase poole üle ja peagi langes ka Demetrios ise vastase kätte. Ta suri Süürias küllalt mugavas vangistuses (283. a.), valdused Kreekas jäid aga tema pojale Antigonos Gonatasele. Demetriose Poliorketesega kadus Seleukosel ja Lysimachosel ühine vaenlane ja seega põhjus headeks suheteks. Traakiat ja Makedooniat valitsev Lysimachos allutas järkjärgult ka suure osa Väike-Aasiast. Peresisesed mõrvad (Lysimachos tappis oma poja) andsid Seleukosele ajendi sekkumiseks ja 281. a. purustas ta Korupedioni lahingus Sardise lähedal Lysimahcose väe. Lysimachos langes. Seleukos tungis Aasiast Euroopasse, kuid tapeti oma senise kaaslase, Ptolemaios Keraunose poolt (keraunos pikne; Ptolemaios
annaabi.ee 
