aastatel. Tänu mõisamaade võõrandamisele sai võimalikuks uute linnaosade rajamine endistele mõisapõldudele. (Salupere 2004: 33) 1944. aasta augustilahingud Tartu pärast olid niivõrd ägedad, et linn oli elanikest peaaegu tühi. Suur osa linnast hävines, ülikool ja veetorn olid ühed vähesed hooned, mille õhkulaskmist õnnestus takistada. 1949. Aasta märtsiküüditamise ajal viidi Tartust Siberisse 700 linlast. 1956. aastal toodi tagasi neli viiendiku küüditatud ja ellujäänud poliitvangidest. (Salupere 2004: 37) Linnas algas hoogne ehitustöö, mis tõi kaasa elamuehituse kandumise linnaservadesse. Ehitati elamispinda, tervishoiu- ja haridusasutusi, tootmispindu, administratiivhooneid, töölissööklaid, lasteaedu ja klubisid. (Salupere 2004:39) 6 2. Tartu Ülikool Tartu ülikool on üks kolmest Põhja-Euroopa vanimast kõrgkoolist, mis kõik said
Osa käsitöölisi rakendati oma erialal: rätsepad pandi näiteks parandama katkisi vormirõivaid. 1944. aasta suve lõpul, kui sakslased valmistusid Eestist lahkuma, saadeti prantsuse juudid välja kaevama Saksa okupatsioonivõimude poolt varem Tallinna lähedal hukatute laipu. Ei ole aga teada, kus laipade väljakaevamine täpselt toimus. 1944. aasta augustis, Punaarmee sissetungi eel, algas vanglate ja laagrite tühjendamine poliitvangidest. 1944. aasta augustis andis Ostlandi riigikomissar korralduse, millega osal lühema karistusajaga sõjaväekõlblikele vangidele anti võimalus astuda sõjaväkke. Pikema karistusajaga vange asuti evakueerima Stutthofi koonduslaagrisse. Augusti lõpuks oli mais saabunud prantsuse juutidest elus veel umbes 40. 1. septembril 1944 jõudis laeval Tallinnast Stutthofi partii poliitvange, nende hulgas ellujäänud 34 prantsuse juuti