Kas on mingid üldtuntud kultuuritasandid. Reginoaalsed, lokaalsed sarnasused, eripärad. Esialgu definitsioonid rääkisid kultuurist kui millestki , mis on kollektiivne, kuid samas 20.sajandil algas justkui individualiseerumisprotsess. 3 Massikultuur põhivoolu kultuur, kultuuriline ookean. 20.sajandil hakkas selline nähtus levima. Tähendab, et arenesid tehnoloogiad, millega võis kommunikeerida suuri inimhulki ühe korraga. Poliitlisel võimul on alati huvi, et inimesed jagaksid ühtesid väärtusi ja mõtleksid väga sarnaselt, neid mõtteid, mis paneksid sarnaselt mõtlema esitatakse läbi vastavate tehnoloogiate, läbi massimeedia manipuleeritakse ja esitatakse õigeid käitumisideoloogiaid. Mida vabatahtlikumalt nad seda teevad seda parem. Et kõigil oleks väärtuste süsteem võimalikult sarnane. Massikommunikatsioonivahendid. Me ei zombistu siiski täielikult, koguaeg juhtub midagi muud
Isegi Napoleoni lüüasaamine ei muuda arusaamu. Restoratsiooni vaimus 1818 võetakse vastu küll uus põhiseadus, kuid muutused ei ole suured. Saksa reformide juures surutakse kodanlus kõrvale, alles XIX sajandi lõpuks on saksa kodanlus muutunud nii tugevaks, et Saksa vana eliit Bismark on sunnitud temaga arvestamine. Suur osa juriste pärines kodanlusest ja XIX sajandi keskel kaugenes riigist, samas läbi õiguse saavutavad selle, mida ei õnnestunud saavutada poliitlisel teel. Kodanlik tsiviilõigus Bürgerlische Recht. Saksa XIX sajandil kujuneb välja sõltumatu justiitssüsteem, haldusõigus ja halduskohtu pidamine, seda poliitilise killustatuse oludes vt Preisimaa kaarti! Saksa juristid saavutavad kõrge dogmaatilise taseme, kapselduvad endasse, ei tegele sotsiaalsete küsimustega, inimõigustega. See tähendas õiguse irdumist igapäevase elu reaalsusest. Selles nähakse ka põhjust totalitaarsete reziimide kujunemisel.
annaabi.ee 
