1814. aasta aprillis saadeti ta Elba saarele, kuid juba järgmise aasta märtsis maabus ta jälle Prantsusmaa territooriumile. Uuele 100-päevasele valitsemisperioodile järgnes aga kaotus Waterloo lahingus. Napoleon saadeti seekord Püha Helena saarele, kus ta veetis oma viimased 6 eluaastat. 1821. aastal ta suri. Levinud arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks mürgitus. Sellise valitseja olemasolu oluliselt raskendas niigi keerulist olukorda Euroopa poliitisel kaardil ja areenil, kuna Napoleon ei olnud just huvitatud rahusõlmimisest teiste Euroopa riikidega. Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused alustades Asutava Kogu loomisega ja lõpetades kuninga võimule tagasi tulekuga mõjutasid väga suurel määral tervet Euroopat. Tänu sellele revolutsioonile hakkaski Euroopa ühiskonnas levima peale absolutistliku monarhia ka teisi valitsemisvorme.
taastamisega . Taolised ususõjad ja vaenud on aga ühtpidi täiustanud veelgi inimeste usulisi väärtusi ja teistpidi muutnud kiriku osatähtsust ühiskonnas. Ususõjad on toonud aga palju kahju ja tohutu hulk inimesi on tapetud. Tänapäeval kestavad taolised vaenud siiani ja usu pärast surevad süütud inimesed. Leian ,et usk peaks siiski jääma inimese õiguseks ja selle muutmine on ainult tema asi. Varauusaja Euroopa poliitisel kaardil hakkasid kujunema tänapäevani püsivad rahvusriigid : Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Seoses riikide tekkimisega tugevnes ka kuningavõim ja hakati võtma endale järjest suuremaid vabadusi ning õigusi. Tolleaegne keisrivõim muutus samuti piiramatuks oma valdustes ja Saksa keiser Maximilian I (1493- 1519) püüdis võimu veelgi reformidega tugevdada. Seesugune valitsemisviis tekitas aga mitmeid rahulolematusi ning ülestõuse rahva seas. Minu arvates aga perioodile iseloomulik
annaabi.ee 
