-sotsiaalne õigus:kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale -keskkond: keskkonnakaitse -elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile -osalemine:erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. -kultuur: mitmekesisuse väärtustamine -ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Heaoluriik *tekkimine: Sotsiaal-majanduslik ja poliitine olukord tingis heaoluriigi (erilise ühiskonnatüübi) kujunemise. Eesmärgiks on ühisühvede pakkumine. *tunnused: 1. ülekandeühiskond (ressursside ülekandmine) nt. väliskaubandusest tervishoidu või poliitikasse / rikkamatelt vaesematele) 2. sotsiaalalsfääri vajadused (majandamis ja maksukulusid võib riik suunata erinevatel otstarbetel) nt. kasum suunata majandusse/suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada transpordi- ja sidekanaleid. *tulevik: 1980
ühineda Nõukogude liiduga. Kommunistide mäss teostati 1. detsembril 1924. Tungiti kallale valitsusasustustele ja sõjaväeosadele. Ülestõus suruti maha, Punaarmee sissetung jäi ära. Mässu tulemusena Eesti säilitas oma iseseisvuse, EKP keelustati ja kommunistid vangistati, loodi Kaitseliit ja Venemaa sulges oma turu Eesti ettevõtetele. Välispoliitikas sümpatiseeris Eestit Skandinaavia ja Inglismaa. Taheti luua sõjaline-poliitine Balti Liit, kuid riikidel olid erimeelsused. 2. Suur kriis. 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis oli Eestis 1930-1932. Kõige rohkem kannatas põllumajandus (kehtestati piirangud meie põllumajandustoodetele) ja tööstus (tööpuudus). See kutsus omakorda esile sisepoliitilise kriisi, sest süüdistati valitsust või erakondasid. Sisepoliitiline kriis oli tingitud 1920. aasta põhiseadusest: • Eesti hädade põhjus on see, et Riigikogus on liiga palju erakondi
lahendi tähtsus Huvirühma mõju tegurid n Poliitilise süsteemi iseloom: (1) pluralism, (2) korporatism, (3) kontrollitus/ allutatus n Huvirühmade võime rakendada mõjutusvahendeid (sanktsioone) n Huvirühmade legitiimsus n Liikmeskond: arvukus, esindavus, liikmete isiklik/kutsealane mõjukus, pühendumus n Raha n Juurdepääs poliitika kujundamisele: (1) otsene, (2) kaudne (avaliku arvamuse kaudu) Korporatiivne riik? ® Poliitine süsteem pole korraldatud turumudeli konkurentsi alusel, vaid hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu ® Korporatismi demokraatlikkuse hindamine on olnud erinev ® Mitte segi ajada üliõpilasühingutega Huvirühm ja erakond Suhete võimalused: ® täielik mittesõltuvus ® vahelduv toetus ® eelissuhted ® huvirühm loob erakonna ® erakonna domineerimine Erakonna mõiste n Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat
annaabi.ee 
