Teise maailmasõja majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed? II maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. a Jaapani kapitulatsiooniga. Ei enne ega pärast pole olnud sõda, mille tulemused ja tagajärjed oleksid olnud nii ulatuslikud. Kuigi II maailmasõjas olid USA, Inglismaa jt lääneriigid ühises Hitleri-vastases koalitsioonis NSV Liiduga, algasid vastuolud juba sõja ajal ning päädisid külma sõja, ehk suurima II maailmasõja poliitilise tagajärjega. II maailmasõja tagajärjel kujunesid välja kaks üliriiki USA ja NSVL ning külm sõda oli enneõike vastuolu nende kahe riigi vahel, meetodeiks sel sõjal olid vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, võidurelvastumine ja nii avalikud kui ka varjatud ähvardused. Positiivse külje pealt võiks välja tuua, et tänu vastaseisule ja soovile üksteist üle trumbata, soodustas külm sõda tehnoloogilist ja teaduslikku arengut. ...
taastamine ei tundunud enam lähiajal võimalik. Kuigi uus valitsemisviis tuli võimule valedega ja ebdaseaduslikult ja tundub oma valises vormis väga negatiivne ja range siis tegelikult oli autoritaarne valitsemisviis üsna leebe võrreldes teiste riikidega, kus tollel ajal sama valitsemisviis võimutses. Vaikival ajastul toimus palju muudatusi, halvim neist oli rahva ha valitsuse kaugenemine ning inimeste teadlik eemaletõrjumine poliitilste otsuste langetamisel, aga seda ajstut võib siiski pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos. Sellel ajal sai riigipeaks president, mis on tänapäevani nii .Muutused majanduses olid aga positiivsed ning rahva majanduslik olukord paranes. Elen Mihkelson XI h
Tugev indiviidide või gruppide võistlus Iga tüüpi muutused Ebamäärasust tuntakse enam karjääri alguses, seetõttu on noored töötajad poliitilisemad kui vanemad Poliitilise võimu astmed Võtted Teiste ründamine või süüdistamine Informatsiooni kasutamine poliitilise tööriistana Uue, meeldiva imago loomine Toetuste baasil laiendamine Teiste kiitmine Poliitilste koalitsioonide moodustamine Mõjukate inimestega liitumine Lubatuste esitamine Koalitsioonid Organisatsioone võib vaadelda kui sarnaste huvidega inimeste koalitsioone. Iga grupp (allüksus) esitab oma eelistused eesmärkide osas, kui ükski grupp üksi organisatsiooni eesmärke ei suuda saavutada. Toimuvad läbirääkimised. Saavutatud kokkuleppeid nimetatakse dominantseks koalitsiooniks Uurimused