Kehtestati ka seadusi, mis suurendasid kodaniku vabadust ja õigusi ning naised said õiguse valida. Demokraatiat iseloomustavad: · Rahvas osaleb riigi valimistes · Kodanikuõigus nt. õigus kandideerida · Kodanikuvabadus nt. sõnavabadus Riikides, kus demokraatia pooldajaid oli vähem haarasid võimu diktaktuurid(nt. Venemaa, Itaalia, Saksamaa). Poliitilised liikumised. Liberalism ja konservatism kujunesid poliitiliseteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid pooldasid isiksuse vabadust ja vabaturu majandust. Peale esimest maailmasõda kaotasid pooldajaid. Konservatiivid pooldasidtraditsioonide säilitamist ja kehtivat korda. Said juhtivaks parteiks peale esimest maailmasõda. Peamisteks vastasteks olid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraatide eesmärgiks oli riik, kus puudub elanike vahel suur varaline ebavõrdsus. Oma eesmärke soovisid saavutada reformide abil.
IMPERIALISM 1870 - 1914 Imperialism on maailma jagamine suurriikide vahel majanduslikeks ja poliitiliseteks mõjusfäärideks. Suurriikide mõjukuses tominub muutus: 1. USA muutub maailma suurimaks majandusjõuks. 2. Saksamaa on Euroopas esikohal. 3. Inglismaa majandus on kinni jooksnud, aga ta on kolmas tänu rahandusele, merendusele jms. 4. Prantsusmaa on arengus peatunud, aga tänu oma pangandusele ja luksuskaupadele neljas. 5. Venemaa püsib heal positsioonil tänu laiale siseturule ja odavale tööjõule. · Kaug-Idas on uus tõusev majandusjõud Jaapan. 1867. a
annaabi.ee 
