kavadele uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestisse. Teadlaskond algatas ajakirjanduses vastukampaania ja sellest kasvasid välja kõikjal Eestis toimunud rahvakoosolekud ja üliõpilaste juhitud protestiüritused. Rahvas oli üle hulga aja jälle ühtne ja vastuseis oli nii tugev, et asjaosalised oli sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. 20. saj. 80-ndatel aastatel Eestis loodud grupid ja seltsid olid aga hoopis poliitilisemad kui 19. sajandil loodud seltsid. Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, mis nõudis Hitleri-Stalini 1939.a. salasobingu paljastamist; siis Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), kes pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele (vabariigi aastapäev, Tartu rahu aastapäev, märtsiküüditamine). Nüüd ärkamisaka kõrgpunkidest. 1870-ndatel aastatel, kui rahvusliku liikumise
enese või grupi huve organisatsioonis Poliitilist käitumist mõjutab ebamäärasus organisatsioonis Ebamäärasus Ebamäärasuse allikad: Ebaselged eesmärgid Ebamäärane tulemuste mõõtmine Halvasti korraldatud otsustamine Tugev indiviidide või gruppide võistlus Iga tüüpi muutused Ebamäärasust tuntakse enam karjääri alguses, seetõttu on noored töötajad poliitilisemad kui vanemad Poliitilise võimu astmed Võtted Teiste ründamine või süüdistamine Informatsiooni kasutamine poliitilise tööriistana Uue, meeldiva imago loomine Toetuste baasil laiendamine Teiste kiitmine Poliitilste koalitsioonide moodustamine Mõjukate inimestega liitumine Lubatuste esitamine Koalitsioonid Organisatsioone võib vaadelda kui sarnaste huvidega inimeste koalitsioone