Reisi teaduslike tulemustena valmis 12-köiteline teos ,,Southern Tibet". [1,3] Maailmasõja ajal ei saanud Hedin ette võtta kaugemaid uurimisreise. Ometigi ei püsinud ta ka kodus, vaid rändas sõjategevuse piirkonnis, eriti keskriikide poolel, külastades lääne- ja idafronti ning Palestiinat, Süüriat ja Mesopotaamiat, kuid ka Belgiat, Prantsusmaad, Saksamaad ja Luksemburgi. [7] Hedin oli maailmasõja ajal äge keskriikide pooldaja ning avaldas rea poliitilisei brosüüre, milles hoiatas eriti Rootsit Venemaa eest. [1,3] 1923. aastal sooritas Hedin ümbermaailmareisi läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi, mille kohta on avaldatud teosed ,,Pekingist Moskvasse" ja ,,Grand Canyon". 1927- 1935 korraldas ta ulatuslikumad Kesk-Aasia uurimissed Hiina, Mongoolia, Lääne-Tiibeti ja Ida-Turkenstani aladele [2], organiseerides need nüüd juba laialdaselt teaduslikeks
- ei suutnud kriiside keskel säilitada erapooletust ja sekkusid poliitilisse võitlusesse - kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal - leidsid rahva hulgas suurt toetust - otsustati võtta oma ridadesse lisaks sõjaveteranidele ka selliseid inimesi, kes polnud Vabadussõjas osalenud, kuid pooldasid vabadussõjalaste poliitilisei ideid - esimeheks sai erukindral Andres Larks Millised muutused toimusid vaikival ajastul kodanikuõiguste osas? * sõnavabaduse piiramine ajakirjanduses (osa lehti sulgeti) * kontroll ametiühingute, noorsooliikumiste, omavalitsuste, kõrgkoolige, kirjanduse, kunsti, teatri jm tegevusele * mitmed üleriigiliser propagandalised kampaaniad * kutsekojad, mis ühendasid teatud elualade esindajaid (agronoomid, arstid, õpetajad, kalurid,
annaabi.ee 
