3. Eesmärgilised e väärtuspõhised Erakonnasüsteemid: Kaheparteisüsteem-kaks domineerivat parteid on riigis olemas Mitmeparteisüsteem-suurem osa häältest jaguneb 3 v enama partei vahel Domineeriva partei süsteem Üheparteisüsteem-üks partei domineerib Riigid ja kodanikud Riik- institutsionaalne kehand, mida iseloomustab Oma rahvas, kindlaksmääratud ala, valitsus, rahvusvaheline subjektsus Riiklus- inimeste poliitilile enesekorraldus riigi vormis Riigi funktsioonid: 1. Huvide liigendus 2. Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4. Poliitiline kommunikatsioon 5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. Kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Neli vaadet riigile: Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib ühiskondlike vajaduste mõjul ...
Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile. Huntington: Poliitilist arengut väljendab poliitilile institutsionaliseeritus. (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on saavutanudstabiilsust surves püsimiseks), Ühiskonna avatus- poliitiline mõõde, rõhutatakse väljendus ja arvamusvabadust, pluralismi ja sallivust. Sotsiaalne mobiilsus- inimese võimalused tänu enda omadustele ühiskonnas liikuda. Päritus v saavutatud seisund. Horisontaalne(sõltub perest) v vertikaalne(kaevuri lapsest saab spetsialist).
annaabi.ee 
