Ehnatoni üks motiive olid kindlasti tema religioossed arusaamad ja mingil määral oli ta ka idealist, mida näitab kas või tema eraldumine Ahet-Atonisse oma "Atoni kuningriiki", pealegi polnud ei Atoni teoloogias ega Ehnatoni reli- gioosses maailmapildis (mis oli ju iseenesest üks ja seesama!) kohta reaalse elu varjukülgedele (Stadnikov 1998a: 319). Teiselt poolt ei tohi alahinnata tema soovi saavutada poliitilist ainuvõimu, elimineerides selleks mõjukad poliitili- sed grupeeringud (Amoni preesterkond, vana aristokraatia ja korrumpeeru- nud kõrgametnikkond), samuti piisas tal otsustavust rakendada repressiivabi- nõusid, mille toel suutis ta niigi kaua valitseda. Siit nähtub, et uurijatel, kes on püüdnud näidata, et Ehnaton kasutas Atoni kultust Amon-Ra preesterkon- na allasurumiseks ja kuningavõimu ülimuslikkuse taastamiseks, võib olla olu- lisel määral õigus (nt Redford 1984). 116 www
Harvardi ülikooli professor Samuel P. Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria kohaselt on maailmas 8 erinevat tsivilisatsiooni, kelle vahel toimuvad kultuuride vahelised ebakõlad ja konfliktid, mis omakorda avaldab mõju maailma poliitilisele mudelile, poliitilitele süsteemidele ja maailmamajandusele ning rahvusvahelistele sihetele tervikuna. Politiline geograafia Poliitiline geograafia uurib maailma poliitilist kaarti, mis pidevalt muutub. Väga laialt vaadetes võib eristada poliitili kaarte, kus kujunesid riikide liidud ja ühendused 30. aastase sõja, Napoleoni sõdade, I ja II maailmasõja, külma sõja ja selle järgseva perioodi konfliktide eel ja ajal. Zbigniew Brzezinski on maailma iseloomustanud kui suurt malelauda oma geograafiliste erisustega raanatus „Suue malelaud” ajas ja ruumis, kus toimub pidev politiline võitlus. Selles mõttes on poliitiline kaart sarnane mängväljaga, kus mängitakse mänguvahenditega kehtestatud mängureeglite kohaselt
Tegelikult töötab ta meelsasti koos nendega, kes tema eest mõtlevad ja tema eest otsustavad. Temast ei saa kindlakäelist juhti. 2) Ekspluateeriv orientatsioon. Isik ei looda saada midagi kingitusena, vaid ainult jõuga. Niisu-gused inimesed ei esita ideid ja omastavad hea meelega võõraid. Kuid enne ideede esi-tamist selgi-tavad nad, kas kelleltki teiselt ei saa valmis ideid üle võtta. Ekspluateeriv tüüp on ideede väljapressimisel agressiivne. Sageli eelistab ta kasutada poliitili-si manöövreid. Kui ta on tark, võib ta kergesti kõrgele positsioonile jõuda. Ta hindab alluvaid, kes teda ideedega toidavad, ning on tülis nendega, kes seda ei tee. 3) Säilitav operatsioon. Kui vastuvõttev ja ekspluateeriv tüüp on selles mõttes sarna-sed, et nad mõlemad loodavad midagi väljastpoolt saada, siis säilitav tüüp püüab kõike ise teha ja luua. Säilitavat juhti on alluvatel raske taluda, sest ta püüab kõigi õigusi enda käes hoida ja kõiki ise otsustada. Ta