kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud. Moskva kontrolli alla sattusid Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosabiik, Angola, Afganistan jt. Need riigid olid sotsialistliku orientatsiooniga riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sageli saadeti nendesse riikidesse ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. Poliitiline süsteem Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilese ja majandusliku arengutaseme ja kultuuritausta poolest. NSVL ülemvõimu all aga ühtlustati nende riikide poliitiline elu NVL järgi. Nende poliitiline elu allutati ühe partei -kommunistliku partei- kontrollile. Teised erakonnad mõnes riigis eksisteerisid, kuid neil polnud võimu.Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Nii oli tegelikult kõigis sotsialismimaades tegemist isikuvõimuga
Taheti suurendada ettevõtete iseseisvust ning muuta need sotsialikult sõltumatuks. Ettevõtete tegevust hakati hindama müüdud toodangu järgi. Reguleeriti hindu - riigi poolt. Reform hõlmas ainult tööstust. Kuid selle tulemusena 1960ndate teisel poolel Nõukogude majandus kasvas. Vastukaaluks kehtestas Breznev korra, et kõik majandus otsused tuleb kinnitada poliitbüroos. NLi majandus laienes ekstensiivselt loodusressursside müümise arvelt. Majanduse aparaat oli kokku kasvanud poliitilese võimuaparaadiga. Väga tähtis osa oli sõjatööstusel. Tekkis ametnike ringkäendus ja telefoniõigus. Hakkas tugevnema varimajandus ja korruptsioon. Partei juhtkonda oli tekkinud reformaatorid ja tagurlased. Breznev oli neostalinistlik- tagurlane. Tahtis Stalinit rehabiliteerida. Komparteid hakkas valitsema gerontokraatia ehk vanade meeste võim. Poliitbüroo keskmine vanus tõusis 68 aastani. Tugevnes dissidentilk liikumine. Alguses avalikult, hiljem läksid dissidendid põranda alla.
annaabi.ee 
