inimeste palgad nii palju kui võimalik. Ettevõtete juhid, direktorid on alati saanud kõrgemat palka kui nende töötajad, sest siis tuleb mängu vastutuse hind. Kuid miks on riigiametnike ja ministrite palgad nii suured? Kui riigil läheb halvasti ja rahvas ei ole rahul, siis ei peaks ka meie esindajad suuri palkasid saama. Tegelikult ei ole ju ükski poliitik ühiskonnale rohkem vajalik kui õpetaja, prügivedaja, koristaja või poemüüja. Nii ilma nende ametite pidajateta kui poliitikuteta ei toimiks riigi elu. Kuigi palkade erinevus on vältimatu ja jääv, on nende võrdsemaks muutmine võimalik. Samuti muudaksin ma gümnaasiumi haridussüsteemi. Olen terve elu käinud eliitkoolis ja pooldan täielikult nende süsteemi. Põhikoolis on kõik ained kohustuslikud, sest õpilastel peab tekkima harjumus õppida. Teine lugu on aga gümnaasiumis, kus õpilastel on tekkinud juba kindlad huvid ja ained, mida soovivad õppida
osalusdemokraatiateks. Osalusdemokraatiat saab paremini realiseerida väiksemate otsustusüksuste tasemel (perekond, korteriühistu, küla). Vahemärkusena võiks mainida, et viimaste aastate hädaldamine Eestis a la „valitsus ei kuula rahvast“ on sisuliselt otsedemokraatia ja osalusdemokraatia pooldajate rünnak- protest esindusdemokraatia vastu. Aga ilma esindusdemokraatiata, kutseliste poliitikuteta ja ametniketa lihtsalt pole võimalik tänapäeva ühiskonnas toime tulla. Oleks väga keeruline ette kujutada, kuidas rahvas riiki otse, ilma vahemeesteta juhiks. Kas tõesti koguneksid kõik kokku veetšele ja püüaks seal üksteisest üle karjuda? See oleks väga ebaefektiivne otsustamise viis. Ka sage referendumite korraldamine oleks kulukas ja väikese efektiivsusega.
annaabi.ee 
