Puhkeb teine maailmasõda 9. Millised olid tagajärjed Eestile?Eesti läheb nõukogude liidu mõju alla 10. Milline on sinu hinnang MRP lepingule?see oli halb,sest eesti riik ei jäänud pidama 11. Millal sõlmiti baasleping Eesti ja NSVL vahel?1939 12. Miks sõlmis Eesti NSVL'ga Baaside lepingu?Ei tahetud sõda alustada ja eestil ei olnud suurt sõjaelvastust(lennukeid jms) 13. Mis olid selle lepingu tagajärjed Eestile?Eestisse tulid NSVL baasid 14. Kas sinu arvates käitusid Eesti poliitikus õigesti, lubades NSVL väed oma maale? Põhjenda.Jah,nii jäi eestlasi rohkem ellu 15. Mis ümberkorraldusi tehti Eesti majanduses, poliitikas ja kultuurielus 1940-41 majandus riigistati,kellel mingit omandit oli,talt võrti ära.Krooni asemel tuli rubla Poliitikas:ühepartei süsteem,võim läks kommunistidele kultuur:lõhuti mäestussambaid,põletati rramatuid 16. Mis erinevusi ja sarnasusi võib märgata Saksa ja Nõukogude okupatsioonivõimude poliitikas Eestis? 2 erinevust, 2 sarnasust
Seega läks nii seadusandliku kui ka täidesaatva võimu teostamine valitsuse pädevusse ja Maanõukogu loobus valitsuse tegevuse järelevalvest. Valitsus kasutas saadud volitusi agaralt, andes seadusi ja seades ametisse erakorralise võimuga ametnikke, eeskätt maakonnakomissare. Kahtlemata oli selline valitsemispraktika alanud Vabadussõja oludes otstarbekas ja osalt isegi möödapääsmatu, kuid valitsuse kontrollimatu tegevus tekitas nii mõneski poliitikus ärevust. Eriti seetõttu, et Maanõukogu otsustas 27. detsembril raske rindeolukorra tõttu Asutava Kogu valimised edasi lükata. Seega muutusid Ajutise Valitsuse erakorralised volitused, mis olid esialgu (kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni) antud vaid kindlaks ja üsna lühiajaliseks perioodiks tähtajatuteks. Siis kutsuti kokku Maanõukogu erakorraline istungjärk. 3 1.veebruaril 1919 alanud istungitel kritiseeriti
Seega läks nii seadusandliku kui ka täidesaatva võimu teostamine valitsuse pädevusse ja Maanõukogu loobus valitsuse tegevuse järelevalvest. Valitsus kasutas saadud volitusi agaralt, andes seadusi ja seades ametisse erakorralise võimuga ametnikke, eeskätt maakonnakomissare. Kahtlemata oli selline valitsemispraktika alanud Vabadussõja oludes otstarbekas ja osalt isegi möödapääsmatu, kuid valitsuse kontrollimatu tegevus tekitas nii mõneski poliitikus ärevust. Eriti seetõttu, et Maanõukogu otsustas 27. detsembril raske rindeolukorra tõttu Asutava Kogu valimised edasi lükata. Seega muutusid Ajutise Valitsuse erakorralised volitused, mis olid esialgu (kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni) antud vaid kindlaks ja üsna lühiajaliseks perioodiks tähtajatuteks. Siis kutsuti kokku Maanõukogu erakorraline istungjärk. 3 1.veebruaril 1919 alanud istungitel kritiseeriti
annaabi.ee 
