resultaat. Milles seisneb Popperi soovitatud "tükiviisiline sotsiaalne insenerikunst"? Tüki-viisilised ehk piiratud ulatusega, peavad kavandatud sekkumised sotsiaalsesse ellu olema selleks, et nad oleksid kontrollitavad ja vajadusel tagasipööratavad. Milles seisneb Popperi "kriitilise dualismi" eeldus? Teadusväliste normide ja falsifitseeritavate, s.t. teaduslike faktiväidete, range eristamine. Milles seisneb negatiivne utilitarism ja mis on selle rolli Popperi poliitikateoorias? Püüe minimaliseerida kannatusi ühiskonnas. Nii nagu teadusfilosoofias, aitab ka eetika valdkonnas Popperi hinnangul selgusele tublisti kaasa see, kui eetiline nõudmine formuleeritatakse negatiivses vormis ehk nõutakse kannatuste kõrvaldamist, mitte õnne soodustamist (nagu antiikaja praktilises filosoofias). Soov teha inimesi riigivõimu abil õnnelikeks on Popperi hinnangul ohtlik, kuna viib vältimatult katsele sundida
käsutuses pole kriteeriumit otsustamaks, kas üks teooria on kindlalt tõene, nii puuduvad tema hinnangul ka poliitikas kriteeriumid tegemaks kindlaks, kas keegi saab olema hea valitseja või mitte. Pigem tuleks olla valmis selleks, et iga valitseja ja iga poliitika võib lõpuks halvaks osutuda. Seetõttu on poliitika peamine küsimus selles, kuidas saada lahti halbadest valitsejatest, kuidas halbu valitsejaid n.ö. “falsifitseerida”. Viimane on muidugi epistemoloogiline mõiste ja oma poliitikateoorias Popper seda ei kasuta, küll võib aga selgesti näha analoogiat tema poliitikateooria ja epistemoloogia kesksete küsimuseasetuste vahel. Poliitikas ei ole tema hinnangul tähtis mitte see, kes valitseb, vaid see, kuidas valitsetavad saavad valitsejaid mõjutada ja kontrollida. See on aga probleem, mis puudutab mitte isikuid, vaid institutsioone. “Me peame teadma, et kõik poliitilised probleemid on lõpuks institutsioonilised
annaabi.ee 
