kes pärast Prantsuse revolutsiooni loobus krahvi tiitlist ja pidas rahvale mõningaid demokraatlikult meelestatud kõnesid, ometigi ei võtnud Saint-Simon ise revolutsioonilisest liikumisest otseselt ja aktiivselt osa. Saint-Simon nõudis, et uut ühiskonda ei organiseeritaks poliitilisel, vaid töönduslikul baasil. Tema poolt esitatud majandusliku determinismi teooria alged leidsid hiljem kasutamist Karl Marxi poolt. Saint- Simoni ümber koondunud poliitikategelastest ja tema õpilastest moodustus saint-simonistlik koolkond, kelle mõju Prantsusmaa teaduse ja poliitilise mõtte arengule on väga suur. Charles Fourier (1772-1837) oli sünnilt kaupmeeskonna esindaja, kelle haridustee jäi väga napiks ja kes püüdis nimetatud puudujääki korvata iseõppimisega. 1793. a. Lyoni ülestõusu järel kaotas päranduseks saadud koloniaalkaupluse ning pidi asuma palgatöötajana riigiteenistusse. Revolutsioonilistest sündmustest Fourier vahetult osa ei võtnud
leem. Poliitika ametiühinguis. Võti sotsiaaldemokraatia mõistmiseks. Juudiküsimus. Niinime- tatud maailma-ajakirjandus. Keiser Wilhelm II. Prantsuse kultus Austria ajakirjanduses. Juudid kui sotsiaaldemokraatide juhid. Juutlik dialektika. Ma õpin tundma marksismi aluseid. Mark- sism kui kultuuri lammutaja. III peatükk. ÜLDISED MÕTISKLUSED, MIS ON SEOTUD MINU VIINI-OERIOODIGA ....................26 Üht-teist poliitikategelastest. Poliitiline mõtlemine. Viin hakkab alla käima. Sakslased Austrias. Austria rahvaste kesktõmbejõud. Vere erinemine ja milleni see välja viib. Jossif II. Doonau-äär- Ne dünastia hakkab langema. Parlamentarism. Isamaalise tunde puudumine. Juhtide ideede pu- runemine. Suurte tarkade osa kõrvaldamine. "Ühiskondlik arvamus". Enamuse printsiip. Ise- loomu demoraliseerumine. Juutlik demokraatia
annaabi.ee 
