naistele hääletamisõigus. Need, kes arvasid, et võib-olla siiski oleks tulevasi valimishääli silmas pidades mõtekas ka naisi urnide juurde lasta, pakkusid välja, et hääletamisõiguse võiks anda ainult üle 45- aastastele naistele, sest see on aeg mil naised jõuavad lõpuks täiskasvanud inimese mõistuseni. Ning mõni, eriti mures abielu pärast, pakkus välja, et hääletada võiksid vaid lesed, et vältida abielus võimalikke lahkarvamusi ja probleeme poliitikateemadel. Sest vaata, kui ikka naine läheb ja valib teise partei kui mees, siis see ju tähendab, et tal pole mõistust ollagi?! Eestis said naised hääletamisõiguse tänu meid mõjutavates suurriikides toimuvale 1920. aastal, samal aastal anti see naistele ka USA-s, Slovakkias ja Tsehhis. Kaks aastat varem toimus see suur samm Saksamaal, Madalmaades, Poolas, Venemaal ja Austrias. See-eest Soome naised võisid paberite järgi hääletada juba 1906.aastal.
Ta oli pannud sellesse ka erinevaid teooriaid tehnikast, matemaatikast, teemaks oli seks, unistus, igatsus, inspiratsioon. Üldiselt arvasid inimesed, et dada on vahend, millega poliitiliselt meelt avaldada. Berliini jäi dada rühmitust juhtima Huelsenbeck, kellega koos olid ka teised juhtfiguurid G.Grosz, J.Heartfield, R.Hausmann ja J.Baader, anti välja ajakirju ja töötati koos teiste väljaannetega. Korraldati näitusi, kus publik sai sõnarahet kultuuri- ja poliitikateemadel, kanti ette ilma sisuta luuletusi. Igal liikmel oli oma eriala, kuid ühine oli nende kirg muuta maailma. Mõnikord võis neist jääda loll mulje, nt. kui Baader ründas Kristust keset jumalateenistust Berliini katedraalis või Weimaris väitis, et on vabariigi esimene president. Tegelikult oli reaalne võitlus, sest Berliinis olid rahutused, Weimari vabariigi vaadete tõttu puhkes uus kodusõda. Venemaal olnud dadat nimetati futurismiks. Peterburis ilmunud almanahh ,,Kohtunike lõks" oli
Vaatlusel selgus, et kanal omab mitmeid poliitilisi vestlussaateid nagu näiteks Välisilm, mis on Eestis ainulaade saade. Välisilm kajastab ainukesena välispoliitilisi uudiseid ja Eesti välispoliitikat. ETV poliitilises debatisaates Foorum arutletakse Eesti poliitikasündmusi ning seda, kuidas parandada elu Eestis. Saatesse kutsutakse tavaliselt koalitsioonis ning opositsioonis olevaid või erinevaid erakondi esindavaid poliitikuid, kes hakkavad pidama debatti erinevatel päevakajalistel poliitikateemadel. Saate käigus analüüsitakse, vaieldakse, arutletakse ning selgitatakse, ning saade peaks andma erinevate poliitikute ning erakondade vaateid ja mõtteid 14 vaatajatele hästi edasi. Lisaks on saates ka ülevaade välispoliitikast ning poliitikud esitavad tihti oma mõtteid seoses Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigiga. Foorumis korraldatakse
annaabi.ee 
