tegemisele. See parandab finantsjuhtimise usaldusväärsust ja sellele tugineb aruandekohustuse täitmine. Nagu iga liikmesriik, nii vajab ka EL välisaudiitorit, kes saaks tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. Nüüd, kus Euroopa seisab silmitsi järjest suuremate probleemidega ja kasvava survega oma rahandusele, muutub kontrollikoja roll järjest olulisemaks. Kontrollikoda teavitab ELi poliitikakujundajaid riskidest, annab neile kindlust ja nõustab, kuidas finantsjuhtimist parandada ning tagada Euroopa kodanikele teave nende raha kasutamise kohta. Sel viisil tugevdab kontrollikoda omalt poolt Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust ja jätkusuutlikkust. Lisaks ELi finantsjuhtimise parandamisele on Kontrollikojal roll edendada aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust ning tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. ELi sõltumatu
vajadusest selle järele; edendada lihtsat astmelist lähenemist riskihindamisele ning demüstifitseerida riskihindamise protsessi; julgustada ettevõtteid (eriti mikroettevõtteid ja VKEsid) riskihindamist ise korraldama (ettevõttesiseselt); edendada arusaama, et riskihindamine on ühine tegevus. See on iga töötaja, mitte üksnes tööandjate või erialatöötajate kohustus; toetada tööandjaid, töökeskkonnavolinikke, asjaomase valdkonna töötajaid, ennetusteenistusi, poliitikakujundajaid ja muid sidusrühmi riskihindamise parandamisel; teadvustada, et riskihindamine on esimene samm tööohutuse ja töötervishoiu süstemaatilise juhtimise suunal. Töötajaid kaitseb direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta. Raamdirektiiv kehtestati 12. juunil 1989. aastal, selle üldised põhimõtted käsitlevad kutsealaste riskide vältimist, tervishoidu ja
annaabi.ee 
