tegelevad kõigega), sest kõik riigid/regioonid üritavad teineteist või arenenud piirkondi kopeerida, kasutades horisontaalseid TAI poliitikaid. Lahendusena liigsele tegevuste horisontaalsusele, killustatusele ja kattuvusele nähti omakorda suuremat spetsialiseerumist. (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014- 20120)). Nutika spetsialiseerumise kui poliitikainstrumendi loogika põhineb kahel omavahel tugevalt seotud põhimõttel: 1) spetsialiseerumise protsess peaks toimuma ettevõtliku avastamise teel, mis ei ole ei ülevalt alla ettekirjutatud spetsialiseerumine ega ka automaatselt alati alt üles tekkiv spetsialiseerumiste avastamise protsess, sest erinevates regioonides/ riikides võivad ettevõtlikkust (visioonide seadmisel, kasvupotentsiaali mõistmisel jne) üles näidata nii ettevõtjad, teadlased kui ka avalik sektor;
st väljendavaks suhteks ehitatud teekilomeetri hind. Regulatiivsel sekkumisel nii käegakatsutavat väljundit ei pruugi tekkida, seega võib väljundiks pidada regulatsiooni sihtrühma tehtud tegevusi, et saavutada kooskõla uue regulatsiooniga. Kui seaduseelnõu väljatöötamisel on probleemi lahendamiseks valitud tegevusega kaasnevad konkreetsed mõjud tuvastatud ja analüüsitud, siis tuleb järelhindamisel vaadata, kas need mõjud on avaldunud. Sõltumata poliitikainstrumendi sisust peaks selle tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutatavad indikaatorid olema: - asjakohased, st väljendama selget seost eesmärgiga - legitiimsed, st usutavad mitteasjatundjate jaoks, üheselt mõistetavad ja kergelt tõlgendatavad; - olulised, st mõõtma võimalikult täpselt asjassepuutuvaid tulemusi; - lihtsalt jälgitavad (sh andmete kogumise kulud peaksid olema madalad); - mittemanipuleeritavad, st mitte motiveerima valdkonnas tegutsejaid sisuliselt
annaabi.ee 
