Hobbesi järgi viib valitsuse puudumine meid ränkadesse konfliktidesse. Loodusseisund kui sõjaseisund. See on seisund, kus igaüks on õigusega umbusklik iga teise suhtes, ja just umbusk, mitte lihtsalt egoism või sadism, viib sõjani, kus inimesed ründavad kasu, julgeoleku ja maine pärast. See sõda toidab ennast ise, sest mõistlik kahtlus vägivaldse käitumise võimalikkuses viib üha kasvavale vägivallaspiraalile. 3. Milline on Hobbesi arusaam inimloomuse ja mis mis seos on sellel poliitikafilosoofiaga? Hobbesi järgi saab inimloomuse mõistmiseks kaks võtit: enesetunnetus (aus sisevaatlus millised on inimesed ehk milline on nende mõtete, lootuste ja hirmude iseloom) ja füüsika printsiipide tundmine, kui ,,keha" ehk mateeriat, millest me koosneme. Seos poliitikafilosoofiaga seisneb selles, et selleks, et mõista viimases olevat kodanikku peame mõistma neid inimloomuse kaht printsiipi. 4. Miks võrdleb Hobbes loodusseisundit sõjaseisundiga?
valitsemisteadus. Süvenemata ajalooliselt kujunenud ja kohati kindlasti ebajärjekindlasse keelekasutusse, piiritleme skemaatiliselt meie kursuse sõnakasutuse. Poliitiline mõtlemine kajastab kõige laiemat konteksti, nii akadeemilisel kui argitasandil harrastatavat mõtlemist poliitika üle, mis on ükskõikne arvamuste kirevuse ja põhjendatud teadmise eristamise suhtes. Poliitikateaduse põhilisteks valdkondadeks on poliitikateooria (tihedalt seotud poliitikafilosoofiaga), võrdlev poliitika ja rahvusvahelised suhted. Poliitikateaduse tähistamiseks kasutatakse eesti keeles ka väljendit politoloogia (õpetust poliitikast), kuid see on tulnud vene keelest ning seda kasutatakse viimasel ajal üha vähem. Riigiteadused hõlmavad nii politics´it käsitlevat poliitikateadust kui ka policy´it käsitlevat valitsemisteadust. Valitsemisteaduse alla kuuluvad avalik poliitika (public policy), avalik juhtimine (public
annaabi.ee 
