Need ei aita kaasa riigisisesele ega rahvusvahelisele stabiilsusele ning ei ol vajalikud ka majandusarenguks. Töötab vaid sotsiaalse ja majandusarengu algstaadiumi kohta, kuid on ikka riskantsed sest võivad stabiilsust kõigutada mõned represioonid võivad olla vajalikud ( neid on keeruline vältida, ) kui eesmärgiks on täita nn strukturaalne ülesanne ehk arengut takistavata institutsioondaalsete ba ühiskondlik kulluturiliste barjääride eemaldamine ning poliiitiline ülesanne - tagada vastavus arengubarjääridele. Eristame just majandusele vajalikke vältimatuid repressioone • Millises ulatuses on autori arvates demokraatia puudumine õigustatud? See on õigustatud selleni, kuni autokraatiatel on teatud faktorite tõttu oma kodumaal arvestatav legitiimsus. Sel juhul võib rääkida inimõiguste puudumisest mitte rikkumisest. Autor räägib, et jõhkrad ja süstemaatilised inimõiguste rikkumised pole seotud
· Läksid pankrotti paljud tehased, ärid ja talud · Kasvas tööpuudus · Langes elatustase Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Leiti, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et ta päästaks maa ja rahva raskustest ning paneks uuesti maksma kindla korra. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadusõjalaste Keskliit, millest kujunes tolle aja suurim poliiitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vapsid. · See nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise · Andis riigipeale laialdased õigused (valimised pidid toimuma 1934 aasta aprillis, ennustati vapside võitu) Autoritaarne Eesti (1934-1940) Riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde · 12.märtsil 1934.aastal
annaabi.ee 
