Theseus oli see, kes tsentraliseeris Ateena valitsemissüsteemi. Ateena inimressursid olid suured ja sealt tuli ka see väline võimsus. Aristoteles kujutab, kuidas, oligarhiliselt linnriigist sai järk-järgult demokraatlik vabariik. Vana riigikord: iga aasta valiti 9 kuningat- arhon. Aristokraatlik eliit- eupatriidid. 9-st 3 olid tähtsamad. Üks oli kõige tähtsam , kelle järgi arvestati aastaid. Teised kaks olid arhon basileus, selle aasta ülempreester ja arhon polemarchos, sõjapealik. Kuus ülejäänud olid thesmothai, nö seaduseandjad, seadustevalvurid. Pärast oma ametiaja lõppu läksid nad eluaegse nõukogu liikmeks, Areopagos ehk Arese küngas. See on Ateena akropoli ees. See oli tüüpiline aristokraatlik nõukogu ja kohtumõistja. Rahvakoosolek võis olla, aga sel polnud suuri volitusi. Amphoteros oli vanakreeka mütoloogias Arkaadia kuningas, kellest väitsid end põlvnevat Atika aristokraadi suguvõsast alkmaioniidid. 630ndatel oli ka türannia oht
sajandi haualeiud annavad tunnistust elanikkonna suurest juurdekasvust sel ajal. Kui uskuda hilisemaid allikaid, oli 7. sajandil välja kujunenud aristokraatlik riigikord. Igal aastal valiti rikaste ja suursuguste seast (vahel nimetatakse neid eupatriidideks: eupatrides heast isast põlvnev) 9 valitsejat arhooni. Nende seas tõusid esile kolm tähtsamat, kellest üks oli riigi nimeline ülemvalitseja kõnealusel aastal (tema järgi tähistati ka aastat), teine oli sõjapealik (polemarchos) ja kolmas kandis kuninga (basileus) tiitlit ning vastutas ülempreestrina tähtsamate kultuspaikade ja riituste eest. Klassikalisel perioodil koostatud arhooninimekiri ulatus tagasi 683. aastasse, mis võib osutada riigikorra väljakujunemise 16 ligikaudsele ajale. Pärast aastase ametiaja lõppu said arhoonidest eluaegse areopaagi nõukogu liikmed
annaabi.ee 
