Ameerika Ühendriike selgitava mudelina Euroopa Liidu kirjeldamiseks, peab niisiis olema ettevaatlik. Niipea, kui läheme kaugemale üldisest määratlustest – à la föderalism kui pädevuste jaotamise süsteem liidu ja osariikide vahel – tekib kohe küsimus, mida me peame õieti silmas föderatsiooni all. Joseph Weiler, kes on ise Euroopa integratsiooniprotsessi kirjeldanud just läbi Ühendriikide kogemuse prisma*30, väitis Euroopa põhiseadusliku leppe väljatöötamise ajal poleemiliselt, et Euroopa Liit pole sugugi nii sarnane föderaalriigiga, kui tavatsetakse arvata, ning peaks seda teed ka tulevikus vältima.*31 Võrdlus Ameerika Ühendriikidega olevat eksitav, sest viimased olevat tekkinud hoopis teistsuguses põhiseaduslikus raamistikus, inspireerituna hoopis teistsugusest poliitilisest teooriast. Weileri sõnul ei sündinud Euroopa ühendused rahva asutavast võimust, samuti polevat siiani tekkinud Euroopa demos’t,
Ta lähtub konkreetsetest seikadest, millega kuulutab humanistlikke ideaale ja taunib vägivalda, mida põhjustavad okupandid. Ta otsib vägivallale lahendust isamaalises tundes. Ekspressionistliku stiili mõjud avalduvad selles kogus autori isikupärast moduleeritud kujul ning üldtaustaga võrreldes nõrgemini. 1925–1932 avaldas 5 kogu – tema küpse meisterlikkuse aeg, mil ta tegeles innukalt luuleteooriaga, sekkus poleemiliselt ja praktiliselt riimiuuendusse. Ta rahutult otsiva luule pingeväli avardub. Käsitleb lisaks kodumaa ja rahva saatuse teemale ka juurdlusi ajaloo üle, elab kibedalt läbi ideaalse ja reaalse vastuolusid. Kuna ta otsib lepitavat suhet tegelikkusega, sõnastab paatoslikke positiivseid ideedeklaratsioone, aga samas loob südamlikke ja sugestiivseid kodu- ja looduspilte. Visnapuud tõmbavad kaasa metafüüsilised arutlused olemise
annaabi.ee 
