Kollektor suubub Tallinna lahte Saare tee ja Pirita tee ristmiku lähedal. Lauluväljaku väljalasu kaudu juhitakse merre suurem osa Lasnamäe sademeveest. Kollektori suue asub Lauluväljaku läheduses meres kaldast mõnikümmend meetrit eemal. Russalka väljalasku kogutakse sademe- ja drenaazveed Suur-Sôjamäe tööstusrajoonist ja Tartu mnt. piirkonnast (lennuväli, Mõigu). Lisaks sellele juhitakse kollektorisse ka Ülemiste järve ülevool ning kuivendusvesi Ülemiste poldrilt. Vesi suunatakse Tallinna lahte Russalka mälestusmärgi läheduses. Tallinna sademevee kvaliteedi võrdlus normidega Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. aasta määrusega nr 269 "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord" on looduskeskkonda juhitava reostunud sademevee jaoks kehtestatud normid kahele üldnäitajale: hõljuvaineid tohib olla maksimaalselt 40 mg/l ja naftaprodukte 5 mg/l. Lisaks neile on limiteeritud ka paljude
Aasta jooksul muutub äravool suurtes piirides - arvutuslikust (keskmiselt 3...4 l/s.ha) minimaalseni (0,03...0,05 l/s.ha). Pumpade arv pumbajaamas on piiratud, mistõttu nende jõudlust ei saa alati viia vastavusse äravooluga. Pumbajaama jõudlust saab reguleerida vaid olemasolevate pumpade töölerakendamise teel erinevates kombinatsioonides. Kui äravoolu suurus ei vasta ühe ega mitme pumba jõudlusele, rakendatakse pumbad tööle periooditi ning nende töö vaheajal kogutakse poldrilt tulev vesi veekogumisbasseini. Veekogumisbassein on ühtlasi settebasseiniks pumbajaama ees: ta hoiab ära kuivendusvõrgust veega kaasa tulnud uhtainete sattumise pumpadesse. Veekogumisbassein rajatakse madalasse kohta pumbajaama ette. Peale selleks kaevatud veekogumisbasseini koguvad vett ka kuivendusvõrgu veejuhtmed. Sobiva asetuse korral koguneb vett ka poldril olevatesse looduslikesse süvendeisse, aukudesse, veekogudesse ja poldrist kõrvale juhitud veejuhtmete sängidesse.