0.0 2.0 3.5 7.5 10.2 12.5 12.0 9.6 6.5 3.2 1.3 5.7 temperatuur (°C) 0.1 Keskmine temperatuur 2.8 3.0 5.8 8.3 12.7 15.2 17.4 17.2 14.2 10.3 6.2 4.0 9.8 (°C) Keskmine sademete hulk 67 48 65 45 62 72 70 58 72 77 81 77 793 (mm) Keskmiselt päikesepaistet 52 79 114 158 204 187 196 192 133 106 60 44 1524 (h) d) Poldrialadel on levinud liivsavimullad. 40% Hollandi muldade lähtekivimiks on liiv, turbaalad moodustavad ligi 25%. e) Hollandis tegeldakse laialdaselt maa kuivendamisega. f) Igal pool pole Hollandis võimalik põllumajandusega tegeleda, sest suur osa riigi aladest on allpool merepinda ja tihti liiga niisked. 2. Majanduslikud eeldused b) Hollandis on põllumajanduses hõivatud umbes 2% tööjõust. c) Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega.
ning maapinna planeerimine ja reljeefimelioratsioon muudavad pinnavee äravoolutingimusi.*Remondi ja süvendustööd vabastavad vooluvete ja lõpptulemusena eesvooludesse heljumit ja orgaanilist ainet *Mahajäetud K.süsteemidel halveneb ökoloogiline seisund: suured alad võsastuvad ning ujutatakse aegajalt üle; Maastikupilt ja veekeskkonna seisund halvenevad; *Üleujutuste laienemine väikejõgede vesikondades ja poldrialadel tingib pinnavette sattuva org. aine hulga suurenemise.Majanduslikust küljest vaadatuna on peamine probleem see, kuidas talitada, et süsteemid ei kaotaks oma väärtust ning et kuivendatud maa ei muutuks kasutuskõlbmatuks. Praegu puudub Eestis selgelt formuleeritud põllumajanduspoliitika. Maailmas tervikuna on toiduainete puudus ning kõrbete levik laieneb. Seega parasniiske piirkonna põllumajanduslik tähtsus kasvab. Hukkalastud süsteemide taastamine nõuaks suuri kulutusi
planeerimine ja reljeefimelioratsioon muudavad pinnavee äravoolutingimusi; *Remondi ja süvendustööd vabastavad vooluvete ja lõpptulemusena eesvooludesse heljumit ja orgaanilist ainet; *Mahajäetud K.süsteemidel halveneb ökoloogiline seisund: suured alad võsastuvad ning ujutatakse aegajalt üle; *Maastikupilt ja veekeskkonna seisund halvenevad; *Üleujutuste laienemine väikejõgede vesikondades ja poldrialadel tingib pinnavette sattuva org. aine hulga suurenemise. Majanduslikust küljest vaadatuna on peamine probleem see, kuidas talitada, et süsteemid ei kaotaks oma väärtust ning et kuivendatud maa ei muutuks kasutuskõlbmatuks. Praegu puudub Eestis selgelt formuleeritud põllumajanduspoliitika. Kuivendusvõrgu mõju veevarudele võib hinnata mitmest seisukohast. Kuivendus eesmärk on mullast liigniiskuse kõrvaldamine, mis annab võimaluse kasutada seda taimekasvatuseks või ka ehitusobjektina
annaabi.ee 
