40. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? Samas suurusjärgus 41. . Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. 42. 43. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? 44. Null(O=-0,66 , H=+0,33 H=+0,33) 45. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? 46. Molekule, mille puhul on võimalik indutseerida temas dipool moment( muuta polaarseks) nimetatakse polariseeritavateks. 47. Mida tähendab indutseeritud dipool? 48. Välise elektrivälja poolt esile kutsud dipooli 49. . Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? Nad mõlemad jagavad elektronpaari ning sidemete pikkused on fikseeritud 50. . Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? 20kJ/mol 51. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: a) süsinikuaatom 4 b) vesinikuaatom 1 c) hapnikuaatom 2 52
Toatemperatuurile (25º C ehk 298 K) vastav soojusliikumise energia on E = 298(K) 8,314 (J K-1mol-1 ) = 2478 J mol-1 ehk ligikaudu 2,5 kJ mol-1. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Vastus: Molekule, mille puhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment (muuta ta polaarseks), nimetatakse polariseeritavateks. 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Vastus: Välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks. 39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? 1. vesiniksidemete puhul on tegemist elektronpaari jagamisega vesinikuaatomi ja aktseptoraatomi vahel (iseloomulik kovalentsele sidemele). 2. sarnaselt kovalentsetele sidemetele on vesiniksidemete pikkused fikseeritud suurused. 40
nendel pindadel, mis ei ole adheseerunud Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 24. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. Elektroodide mudelid Elektroodid võib idealiseerituna jaotada MITTEPOLARISEERITAVATEKS ja POLARISEERITAVATEKS. Mittepolariseeritava elektroodi ja lahuse vahael toimub takistamatu ioonide vahetus. Toimuvad elektrokeemilised reaktsioonid, kasutada saab Nernsti võrrandit Polariseeritava elektroodi ja lahuse vahel on ioonide vahetus piiratud. Ei toimu elektrokeemilised reaktsioonid, toimub elektrolüütide adsorptsioon nagu ennem räägitud. Jõud on elektrostaatilised. El. kaksikkiht mittepol. elektroodil
Pigem siis samas suurusjärgus soojusliikumisega ja mitte üle 10x väiksem. 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. Valise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks. Ja dipool tähendab sellist ainet (molekuli, ühendit, vasseverit), millel on molekulis aatomitel miniosalaengud (näiteks süsinikmonooksiid Ol on kerge neg laeng). EHK elektriväli tekitab ühendis polaarsust. 39
) 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul Vesi 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. välise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks. Ja dipool tähendab sellist ainet (molekuli, ühendit, vasseverit), millel on molekulis aatomitel miniosalaengud (näiteks süsinikmonooksiid Ol on kerge neg laeng)
annaabi.ee 
