staatus, kui naistel. Just see aitab neid erinevusi suurendada. Meestega, kellel on see staatus kõrgem (kui naistel), assotsieerivad edu ja kompetentsus, naistega, kellel on see staatus madalam, assotsieerivad lahkus, inimlikkus, arusaam. Mõned aga arvavad, et naiste positiivset omadused on lihtsalt kompenseerimise, sest nendel ei ole neid tugevaid omadusi nagu meestel. (IBID) Nii selline differentsioon võib põhjustada soostereotüüpide polariseerimist (meeste jõud naiste nõrkus) (L. Kim) Kaitse- või õigustamise funktsioon on paljude uurijate arvamusel kõige negatiivsem funktsioon, mis on seotud ebavõrdsuse õigustamisega. (Ageev) Selle funktsiooni abil võib õigustada meeste ja naiste ebavõrdsed positsioonid peres ja ühiskonnas. Näiteks: arvamus, et naised rohkem sobivad maja koristamiseks ja söögitegemiseks, näitab, et ühiskond, kus domineerivad mehed, tahab, et nii oleks alati. (Aronson 1999: 309)
8.3.1. Tunnuste polariseerimine. Selle kindlakstegemist, milline tunnus on plesiomorfne ja milline apomorfne, nimetatakse tunnuste polariseerimi- seks ehk tunnuse argumenteerimiseks. See on otsustava tähtsusega kladisti- lises analüüsis. Mingi tunnuse (organi, selle osa, vms.) puudumist võiks pidada plesio- morfseks, olemasolu - apomorfseks. Kuid me teame paljude organite ja struk- tuuride taandarengut või kadumist evolutsiooni käigus; seda nimetame tun- nuse reversiooniks. Polariseerimist võime teostada n.ö. oletuse korras, lähtudes varem esitatud hüpoteesidest, oletustest; see on kahtlase väärtu- sega argumenteerimine. On oletatud, et sageli esinev tunnus peaks olema plesiomorfne, harulda- sem aga apomorfne. Teatakse aga hulgimalt vastupidiseid näiteid. Paleontoloogilise andmestiku olemasolul võib polariseerimine olla kül- lalt lihtne; paljude organismi(rühma)de kohta aga see puudub. Kasulikuks on peetud ontogeneetilist meetodit, mis lähtub Haeckel'likust
annaabi.ee 
